Mine sisu juurde

Margaret Cavendish

Allikas: Vikitsitaadid
Peter Lely, "Margaret Cavendish, Newcastle'i hertsoginna" (1665)

Margaret Cavendish (1623 – 16. detsember 1673) oli inglise kirjanik, filosoof ja teadlane.

Tema kohta

[muuda]
  • Lööge lahti hertsoginna raamat ja te leiate sealt tuttava raevupurske: "Naised elavad nagu nahkhiired või öökullid, rügavad nagu sipelgad ja surevad nagu ussikesed." Ka Margaret võinuks olla luuletaja, tänapäeval oleks kogu tema tegevus ehk mingisuguse ratta veerema lükanud. Mis aga suutnuks kinni siduda, taltsutada või inimestele kasutuskõlblikuks kultiveerida seda metsikut, pillavat, koolitamata tarkust? See voolas välja, läbisegi värsi ja proosa, luule ja filosoofia kärestikujõgedena, mis nüüd tarduvad kvart- ja fooliokaustades, mida keegi iial ei loe. Talle tulnuks kätte anda mikroskoop. Teda tulnuks õpetada tähti vaatama ja teaduslikult arutlema. Tema mõistust väntsutasid üksindus ja vabadus. Keegi ei kontrollinud teda. Keegi ei õpetanud teda. Professorid lipitsesid temaga. Õukonnas teda pilgati. Sir Egerton Brydges kurtis tema vulgaarsuse üle — "mis voolas õukonnas üles kasvanud kõrgest soost naisterahvast". Ta sulgus üksinda Welbecki.
Millise üksilduse ja ohjeldamatuse pildi toob silma ette mõte Margaret Cavendishist! Just nagu oleks aias mõni hiigelkurk vohanud üle rooside ja nelkide ning nad surnuks lämmatanud. Milline raiskamine, kui naine, kes kirjutas, et "kõige paremini kasvatatud naised on need, kelle vaim on kõige viisakam", pillas oma aega tobedusi kribides ning aina sügavamale hämarusse ja narrusse vajudes, kuni inimesed summas tema tõlla ümber kogunesid, kui ta välja astus. Ilmselt sai hullust hertsoginnast tont, kellega tarku tüdrukuid hirmutada.