Napoli

Allikas: Vikitsitaadid
Louise Joséphine Sarazin De Belmont (1790–1871), "Vaade Napolile Pausilippest", s.d.
Oswald Achenbach, "Napoli. Teel turule" (1879)

Napoli on suuruselt kolmas linn Itaalias, Campania maakonna halduskeskus.

Proosa[muuda]

  • Viljandis külastas meid vanapoolne mõisnik, keda kõik teised naersid. See oli kasimatu üpriski räpane vanahärra, kellel oli suur hall habe. Ma olin "naabritega" juba harjunud ja ei lootnudki, et nad räägiksid millestki muust kui majapidamisest. Vanahärra aga küsis ootamatult, nagu oleks jutt kartulitest: "Kas te lugesite Anatole France'i uut teost?"
Pärast seda küsimust tekkis vanahärra ja minu vahel südamlik sõprus. Ta tuli kolmeks päevaks külla, et võtta osa jahist, ja kaasas oli tal vaid hambahari. Ta jäi kolmeks nädalaks. Me läksime koos jahile, kuid ei toonud mingit saaki koju, me vestlesime raamatutest ja teistest maadest ning jätsime kitsed puutumata. Balti parunite silmis oli vanahärral tume minevik. Tollal kombekohase "õpingureisi" ajal oli ta sattunud Napolisse ning armunud seal kalurineiusse. Napoli iludus ei võtnud teda kuulda ning perekonna kohkumusest hoolimata jäi noor baltlane kümneks aastaks sinna, lakkamatult püüdes kauni kalurineiu soosingut võita. Lõpuks ei saadetud talle kodunt enam raha, iludus abiellus Napoli noormehega, ning parun tuli kurvalt koju tagasi, südames igatsus lõunamaade järele. Perekond pani ta paari "tubli" naisega, kes valitses mõisat. Tema aga süvenes raamatuisse, kus leidis osa sellest elust, mis temalt rööviti. Head peremehed põlgasid teda ning oli liigutav näha, kuidas pisut kohmakas, pahuravõitu mees elustus, kui leidis inimese, kes tundis Napolit ja moodsat kirjandust.


  • Kui näha Napoli viletsust — ja seda näeb isegi läbi akna —, võib tunda tõsist muret, nähes kommunistide manifestatsiooni enne parlamendivalimisi, mille kihutustöö keerisesse meie reis on sattunud. Rahvast voolab kokku tuhandeid ja jälle tuhandeid, punaste lippude ja loosungitega, mille tõlget pole vajagi hakata sõnaraamatust otsima. Peaaegu võiks arvata, et vähemalt pool linna on marssimas ja teine pool heatahtlikult pealt vaatamas. Aga tegelikult ei ole olukord nii ohtlik. Itaallased üldse ja napollased eriti armastavad vaatemänge, rongkäike lehvivate lippudega, muusikaga ja lauluga. Valimispäeval paneb suur osa täna punaste lippude all marssijaist ümbrikusse monarhistide valimissedeli. Lõunaitaallane on oma südames ikka veel patriarhaalse korra pooldaja ja Napoli kuningameelne linnapea on väga populaarne. Ta hoolitseb muu seas eriti linna uhkuse, selle jalgpallimeeskonna eest. Ja napollane on nii vähenõudlik igapäevase leiva suhtes, et ta eelistab seda, kes annab tsirkust, sellele, kes ainult lubab leiba. Aga kui kauaks? See ei ole siiski Vesuuvi vari, mis kõige ähvardavamalt seisab Napoli kohal.
    • Karl Ristikivi, "Itaalia capriccio" [1958], rmt: "Mälestusi ja reisikirju", LR 1-2 1993, lk 52

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel