Pähklikoor
Ilme
Proosa
[muuda]- Franzile meenus, et tüdruk oli varsti abiellunud pikakasvulise, heledajuukselise raudteelasega, kes oli Põhja-Saksamaalt pärit ja kelle nimi oli Herbert. Franz ei olnud hiljem enam iialgi Herbertile mõelnud, nii nagu ei mõelda sellest, mis on kuhugi jäljetult kadunud. Nüüd aga küsis ta: "Kus Herbert on?" ja kahetses kohe oma küsimust.
- "Kus ta peaks olema?" osatas naine. "Seal!" Seda öeldes näitas ta näpuga maha, õigemini maa alla. Aia pruunikas muld oli kaetud pähklipuudelt langenud lehtedega, mille hulgas vedeles üksikuid teravaid, katkisi pähklikoori. Naise liigutus oli nii selge ja lihtne, et Franzile tundus, nagu lamaks Herbert, kelle ta oli vahepeal silmist kaotanud ja keda ta polnud isegi otsinud, nüüd siin selles aias, kuhu Franz oli juhuslikult astunud, närbunud lehtede all, millel tammuvad SS- ja SA-meeste säärikud ja nende naiste kingakesed. Vahepeal oli aeda kogunenud hulk inimesi, kõik puha mundrikandjad ning nende noored ja nägusad kaaslannad; Franzile aga olid nad võrdselt vastikud. (lk 323)
- Anna Seghers, "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982
Luule
[muuda]Kuid maru vihasemaks muutus üha
ja tuulega läks lendu Selma loor,
ning ahastuses läbi tormi müha
ta hüüdis: "Viska jõkke pähklikoor!"
Ent Hanno vahtis kurvalt enda ette
jääprakku. Siis ta poetas koore vette
ning vaata! kobrutavas vahukihis
paat liikus lainel vastaskalda sihis.
Ta hüppas mõranenud pangalt venne,
mis tuisates ta Selma juurde tõi,
ja mälestuses helisema lõi
neil hetkeks kõik, mis oli olnud enne.
- Betti Alver, "Pähklikoor". B. Alver, "Teosed" I, Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 428
- Juhan Viiding, "Laul sügavast düünist" kogus "Detsember" (1971), lk 25-26
Draama
[muuda]- [Hamlet:] "Oh jumal! Ma võiksin sulguda pähklikoorde ja lugeda end mõõtmatu ruumi kuningaks, kui mul ainult ei oleks halbu unenägusid."
- William Shakespeare, "Hamlet", II vaatus, 2. stseen. Tõlkinud Georg Meri.
- "Vaata, kui rahulik on see mees oma pähklikoores keset põrgut. Ta suudab kõike. Ah! Ma armastan inimesi! Mehine tõug!"
- Jean Anouilh, "Becket ehk Jumala au"
Kirjandus
[muuda]- Stephen Hawking, "Universum pähklikoores". Tõlkinud Henn Käämbre. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, kordustrükid 2017, 2021