Riina Kionka

Allikas: Vikitsitaadid
Riina Kionka, 2015.

Riina Ruth Kionka (sündinud 29. detsembril 1960 Detroitis Michigani osariigis USAs) on Eesti ja Euroopa Liidu diplomaat.

Intervjuud ja esinemised[muuda]



  • [EL-i hoiakutest Venemaa suhtes:] Ma arvan, et ma olen saanud natukene, natukene mõjutada seda suunda ka koos meeskonnaga. Sest välispoliitika on alati meeskonnatöö ja mul on väike meeskond.
  • Need kannapöörded, mida ma olen teinud, ongi täpselt sellised, et ei ole ennustatavad. Ma ei ole planeerinud seda kõike. Nii et ma ei oska öelda, et 5 aasta pärast teen ma jälle sellise muudatuse.


  • Te olete õppinud sovetoloog, Nõukogude Liidu asjatundja. Kui olulist rolli mängib haridus selles, et olete olete [Donald] Tuski kabinetis välispoliitika nõunik?
Mu õpingud tulevad nüüd uuesti kasuks. Vanad õpikud ja raamatud on jälle aktuaalsed. Ma ei tea, kas see oli nii määrav Tuski jaoks kui mind valiti. Ta otsis kedagi, kes mõtleks samamoodi kui tema välispoliitika küsimustes, kellele ei peaks kõike A-st ja O-st ära seletama. See moment, et oleks keegi, kes mõistab meiepoolset mandriajalugu ja muresid, oli määravam.
  • Herman Van Rompuy oli väga õige mees õigel ajal. See kompromissivalmidus ja geneetiline hoiak, mis on belglastel sees tänu nende riigi ülesehitusele, oli just see, mida oli eurokriisi ajal vaja. Tusk on rohkem huvitatud välispoliitikast, ta ei ole ilmaasjata seitse aastat läbi elanud Poola peaministrina. Ta on tugev liider ja juhtimine on osa tema rollist, mitte ainult tekitada kompromisse, vaid tuua inimesi kaasa.
  • Kahtlemata Minski kokkuleppe puhul on mitte väga selgelt lahtikirjutatud kohti, mõned on üpris tähtsad. Üks neist on piirikontroll, mis on suveräänsuse üks tundemärke. See on probleemne. Kõige olulisem Minski kokkuleppe puhul on see, et relvarahu peaks. Praegu ta eriti ei pea. Kui seda kokkulepet ei rakendata, on selgelt välja öeldud, mis võib juhtuda. Sellele ei järgne vaikus.
  • [Vladimir Putini tegevusest Ukrainas:] Mõned analüütikud arvavad, et ta tahab kehtestada uuesti Nõukogude Liitu, mõned arvavad, et tahab tekitada Ukrainas külmutatud konflikti, mõned arvavad, et soovib ainult austust, Venemaa tagasitulekut maailma parketile. See ei ole tegelikult nii oluline, mis ta motivatsioon on. Olulised on teod. Mida tuleks vaadata eeskätt, on mitte visioone ja kuulata sõnu, vaid vaadata, mis tegelikult toimub.
  • Julgeolekupoliitilised alused pärast Teist maailmasõda, see terve arhitektuur on õõnestatud. See on fundamentaalne muudatus, mis on toimunud. Ma ei usu hästi, et kõike võib lihtsalt unustada. Samas tuleb öelda, et mingil ajal tuleb kujutada ette, millised saavad olema Euroopa Liidu ja Venemaa suhted olukorras, kus on pinged. Kuidas me tegutseme edasi? Kas meil on uus külm sõda, kuidas me toimime?
Kas meil on uus külm sõda?
Ma arvan küll.


  • Ma ei usu, et Venemaa prooviks Eestis sama trikki, mis Krimmis. Me oleme ennast Venemaast lahti lükanud, meie asukoht pole enam see, mis ta oli 20 aastat tagasi.
  • Moskva mõistab seda hästi. Eesti ei ole otseselt ohus. Kuid Lennart Meril oli õigus – võimaluse aken saada läände oli väga kitsas.
  • Olulist rolli mängib ka see, et EL-is oleme me ühe laua taga teiste liikmesriikidega, kes mõtlevad meiega samamoodi ja ka nendega, keda on veel vaja veenda. On oluline, et oleme laua taga ning me kujundame ühist julgeolekupoliitikat koos teistega.
  • See ongi Euroopa Liidu Venemaa suunalise poliitika võti: nii kaua, kui on erinevad liikmesriigid, kellel on erinev taust ja suhe Venemaaga, ei saa Euroopa Liit olla Venemaaga karmim kui kõige leebem liikmesriik. Venemaa-poliitika on meie kõige madalam ühisnäitaja. Võib-olla see jätabki mulje, nagu oleks EL jõuetu.
  • Läbikaalutud otsuste mõju on paljudel juhtudel tugevam kui neil, mis on langetatud käigupealt.
  • Küsimus on, kas Venemaa tahab naasta teiste hulka või mitte. On raske rääkida riigiga, kes on just hakkama saanud sellise aktsiooniga, mis on nii selgelt vastuolus rahvusvahelise õigusega ja välja kujunenud käitumismallidega. USA ja EL on näidanud tahet arutada, kuid selleks on vaja, et Venemaa võtaks tooni maha. Ja mitte ainult ühe tooni. Samuti on väga oluline, et nende arutelude juures on ka Ukraina, et ei räägitaks üle tema pea.


  • [Islamist kui osast Euroopa kultuuris:] Seda on väga raske tunnistada ja eriti poliitikutele, sest vastupidine argument on populistlik, toob hääli. Aga aastasadu on olnud Euroopas islamikultuur täiesti integreeritult ühiskonnas ja see on ainult viimased mõni kümme aastat, kui on olnud üks väike marginaalne osa, kes on vägivaldseks läinud.
  • Kui tembeldatakse teatud usuliik või teatud grupp inimesi selleks teiseks, siis see on automaatselt hirmu tekitaja.
  • Kui me tuleme tagasi nende väärtuste juurde, mis on õigusriiklus, inimõiguste kaitsmine, kõik need asjad, millele Euroopa Liit põhineb, siis me aitame kaasa sallivuse tekitamisele või taastekitamisele.

Tema kohta[muuda]