Mõtlemine

XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus.
- Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

Kõik mõistlik on juba ära mõeldud, tuleb ainult üritada seda üks kord veel mõtelda. (lk 30)
Just siis ainult mõteldaksegi, kui seda, millest mõteldakse, välja mõtelda ei suudeta. (lk 30)
Analoogiate abil mõtlemist ei või hukka mõista; analoogial on see eelis, et ta ei lõpeta mõttekäiku, et ta ei pretendeeri õieti millelegi lõplikule; seevastu induktsioon on hukatuslik, sest ta peab silmas valmisseatud eesmärki, mille saavutamiseks ta kisub kaasa nii vale kui ka tõde. (lk 64)
Nõrkade vaimude viga on selles, et nad mõtlemises kohe üksikult üldisele lähevad, üldist aga võib ainult tervikus otsida. (lk 65-66)
- Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Tõlkinud Mati Sirkel. Loomingu Raamatukogu 33/1974

"Öökull," alustas Jänes ilma pikemata, "sina ja mina oleme ainukesed, kellel on mõistust peas. Teistel pole seal muud kui paljas pahn. Nii et kui siin Metsas mõtlemist vaja läheb - ma ütlen mõtlemist -, siis tuleb ikka meil kahel seda teha."

"Jah," vastas Öökull. "Seda'nd küll."

A. A. Milne, "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 166

Me kasutame mõtlemiseks teiste inimeste teadvust. See on nagu mingi metasüntaks, kõrgem vägi, viieteistkümnes kääne, kui soovite. Iga üksik inimene on teatud mõttes parasiit - ta toitub suurelt jaolt sellest, mida teised enne teda on mõelnud ja öelnud.
Nüüdisaja inimene on kogu oma mõttesüsteemi üles ehitanud inimese elueale, mis on umbes seitsekümmend aastat. See on ränk eksitus. Inimene peaks tundma ja identifitseerima end osana Teadvusest, kelle eluiga on vähemasti viiskümmend tuhat aastat, kelle sünnilugu algab inimese Aafrikast väljarändamisega ning keele ja sümbolilise mõtlemise tekkega.
- Valdur Mikita. "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 65

Praegu räägivad paljud mõtlemisest, aga mina küll ei tea, mida nad teevad, kui nad mõtlevad endid mõtlevat.
Heidegger ütles, et teadlased teavad, aga ei mõtle. Ma väga vabandan kõigi ees.
- Ülo Matjus 2003. aasta sügissemestril esteetika kursust lugedes. "Summa hvolkloristika, ehk, Tagasihoidlikke tähelepanekuid Tartu Ülikoolist (2002-2005)". Koostanud Tiit Kuuskmäe. Tartu, Mahetrükk 2005

Mõtelda saab intuitiivselt, peaaegu et instinktiivselt, oma kogemusest ja meeleoludest lähtudes ning selleks pole muud vaja kui meelemärkusel olla ja kellegagi rääkida. Aga kui niisuguse mõtlemise vilju käsitleda, siis kipuvad need olema triviaalsed, trafaretsed ja väärad.
- Tõnu Viik, "Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil" Intervjuu Joonas Hellermale. Sirp, 15. november 2019

Teadmiste omandamine raamatutest annab teistsuguse kogemuse kui internet. Lugemine on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.
- Henry Kissinger, "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud Elle Vaht, Tallinn, 2017, lk 315

Ma pole kunagi mõtlemisel ja unenägemisel selget vahet teinud. Ma tean, et mu elu oleks sootuks teistsugune, kui oleksin kunagi suutnud öelda: seda tajusin oma meeltega, aga toda vaid kujutasin ette. Ma üritan teile sulatõtt rääkida. (lk 196-197)
- Marilynne Robinson, "Majapidamine". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007

Vanasõnad

Enne mõtle, pärast ütle.
Inimene mõtleb, Jumal juhib (aitab, teab).
Inimene peab enam mõtlema kui rääkima.
Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb vähe).
Päeviti ela, aasta mõtle ette.
Üheksa korda mõtelda, üks kord teha.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929