Ehtsus
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Eht)
Proosa
[muuda]- Кui mr. Stellingis leiduski midagi, mis ei olnud päris eht, siis selle avastamiseks jäi Tomil jõudu vajaka: isegi elutark täiskasvanu suudab ainult faktide mitmekülgse võrdlemise teel eraldada tühja tünni kõmistamist taevasest kõuekõminast.
- George Eliot, "Veski Flossi jõel", "Teine raamat. Kooliaeg", 1. peatükk, tõlkinud Valda Raud. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 123
- Laulude korjamise poolest tuleb nõuda, et laulusõnad täiesti ja teravaste nõnda üles kirjutatakse, kui laulikud laulavad ehk ette ütlevad; üleskirjutaja ei pea midagi muutma, ei maha jätma ega juure lisama. Üksnes selle läbi saab materjaal õige ja usaldusevääriline olema, teadusele kõlblik ja kasuline. Ma olen tähele pannud, et mitu laulude sõbra ja üleskirjutajat seda seadust mitte silmade ees ei ole hoidnud, nad on rahvasuust kuuldud sõnu "täiendanud, parandanud, ilustanud." [---] Vana eht materjaal jäägu muutmata ja puutumata. Mis uuemad laulikud ehk luuletajad sest materjaalist oma viisi teevad ja kuda nemad seda teevad, kauni kirjanduse kasuks ja kasvatamiseks, see on üsna iseasi, mis teaduse uurimisest täiesti lahutada tuleb. Luuletagu Eesti pojad ja Eesti tütred, kellele Jumal seda vaimu ja võimu annud, punugu nemad laulupärgi ka neist lilledest, mis esivanemate vanalt väljalt nopitud, aga selle uuema aja kunsttöö kõrvas jäetagu esivanemate oma ja päris vanavara rikkumata järje pääle ja hoietagu hellaste alale; sest tõuseb tõsine ja jäädav tulu teadusemeestele ja luuletajatele ühtlasi.
- Ta kujutas ette, et inimesed võiksid rääkida Jane'i kägistamisest, aga keegi ei suudaks seda tegelikult teha. See naine ei olnud piisavalt ehe, et tekitada suurt armastust või suurt vihkamist.
- M. C. Beaton, "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012, lk 42-43
- Ma arvan, et minu ja paljude teiste sisuloojate erinevus on see, et ma ei ole kunagi loonud mingit võlts-persona't või iseennast kõige selle juures ära unustanud või maha surunud. Ma ei ole öelnud ega teinud asju, et inimestele meeldida. Ma ei ole sell-out. Need on suured sõnad, aga ma tunnen, et ma olen algusest peale olnud sama inimene. Ma olen oma jälgijate ja iseendaga aus ning see on ka põhjus, miks mul on see jälgijaskond, mis mul on.
- Arija Helmvee, intervjuu: Tuuli Põhjakas, "Ma ei pea taluma, kui mulle halvasti öeldakse!", Postimees, 16. oktoober 2021, lk 24-25
- [Annelinnast:] Nii suuri kollaseid maju on üldiselt väga raske kuskilt leida. Täielik haruldus. Samuti ei ole väga tavaline, et majad pole reas, vaid moodustavad oma ruumi ning ei ole ka kõige uuemad, aga mitte nii koledad, et oleks piinlik vaadata. [---] Nad on autentsed. See on filmiinimeste jaoks põnev. Siia saab luua erinevaid maailmu ja jutustada erinevaid lugusid. Ehedus ongi see, mis võlub nii Hollywoodi kui ka Eesti filmiinimesi.
- Külli Hansen, intervjuu: "Tartu Filmifondi juht: Hollywoodi filmitegijate jaoks on Annelinn haruldus", ERR/ETV "Terevisioon", 19.10.2023
Luule
[muuda]Päev tuleb ja ilmub kui ajaleht
ja vananeb värskuses ruttu.
Mis hommikul oli veel ilus, eht —
ju õhtu toob leinalist nuttu.
Nii meie mõtted ja kunstid ja mood
kui päevase lehega lisad,
kus nooruse aated ja armulood
ja vaimlised voorused visad.
- Marie Heiberg, "Päev", valikkogust "Käisin üksi tähte valgel", 1988, lk 51
- Ma iial polnud eht,
- ei elus ega luules.
- Kui oksalt langend leht
- ma triivin igas tuules.
- ...
- Kuid maa pääl silmapilk
- läks luhta nõiavägi
- ning ainult lapse pilk
- mus kullatükki nägi.
- Heiti Talvik, "Poeet" kogust "Kohtupäev" (1937)
- Juhan Viiding, "Vana mehe laul", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 501 (viisistanud Olav Ehala)
Joob valgeid lilli punasest pokaalist.
Nartsissid? Piibeleht?
Jah piibeleht.
Nii kikivarvul, kergel, kergel kõnnil
tast vari lahkub, kumb
on eht?
- Mari Vallisoo, "Pidu". Rmt: "Mälestusi maailmast". Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 245