Idee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Mr_Pipo_Think_03_texrays.svg|pisi|]]
[[Pilt:Mr_Pipo_Think_03_texrays.svg|pisi|]]
'''Idee''' või '''mõte''' on [[mõtlemine|mõtlemise]] objekt - miski, millest ja mida mõeldakse. Ideeks nimetatakse kõnekeeles sageli eelkõige uudset mõtet, see võib aga tähendada ka [[mõiste]] [[tähendus]]e kujutust [[mõistus]]es (nt tooli, hobuse või kolmnurga idee).
'''Idee''' või '''mõte''' on [[mõtlemine|mõtlemise]] objekt - miski, millest ja mida mõeldakse. Ideeks nimetatakse kõnekeeles sageli eelkõige uudset mõtet, see võib aga tähendada ka [[mõiste]] [[tähendus]]e kujutust [[mõistus]]es (nt tooli, hobuse või kolmnurga idee).


* Miski ei kiirenda nii väga aja möödumist ja ei lühenda teed kui mõte, mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis [[uni|unega]], mille [[unenägu|unenäoks]] on see mõte. Mõtte mõjul kaotab [[aeg]] mõõdu ja [[ruum]] distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise, see ongi kõik. (lk 250-251)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)



* Mõtted, mis tulevad hulgakaupa, on pööbel. Head mõtted ilmuvad väikese seltskonnaga. Jumalik mõte tuleb üksipäini.
* Mõtted, mis tulevad hulgakaupa, on pööbel. Head mõtted ilmuvad väikese seltskonnaga. Jumalik mõte tuleb üksipäini.
11. rida: 16. rida:
** [[Albert Camus]], [[Katk (Camus)|"Katk"]]. Tõlkinud [[Henno Rajandi]], rmt: A. Camus, "Sisyphose müüt". Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 231
** [[Albert Camus]], [[Katk (Camus)|"Katk"]]. Tõlkinud [[Henno Rajandi]], rmt: A. Camus, "Sisyphose müüt". Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 231


* Mõtted kargavad inimeselt inimesele nagu kirbud. Aga igaüht nad ei hammusta.
* Ideed on võimsamad kui [[relv]]ad. Kui me ei luba enda [[vaenlane|vaenlastele]] relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada?
* Mõtete hulka tuleb sedavõrd suurendada, et nende jaoks ei jätkuks valvureid.
** [[Jossif Stalin]]
* Mõned mõtted tulevad pähe konvoi saatel.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48

* Iga revolutsiooniline idee - teaduses, poliitikas, kunstis, või kus tahes - kutsub esile kolmeastmelise reaktsiooni. Neid astmeid on võimalik väljendada kolme fraasiga:
:1. "See on võimatu - ärge raisake mu aega."
:2. "See on võimalik, aga ei tasu ettevõtmist."
:3. "Ma olen kogu aeg rääkinud, et see oli hea mõte."
** Clarke'i revolutsiooniliste ideede seadus, raamatust [[Arthur Bloch]]. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999


* Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta.
** [[Alfred Whitehead]]


* [[Hea]]d ideed külastavad tarku päid üheaegselt.
* [[Hea]]d ideed külastavad tarku päid üheaegselt.
23. rida: 34. rida:
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Grenader 2008, lk 32
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Grenader 2008, lk 32


* Miski ei kiirenda nii väga aja möödumist ja ei lühenda teed kui mõte, mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis [[uni|unega]], mille [[unenägu|unenäoks]] on see mõte. Mõtte mõjul kaotab [[aeg]] mõõdu ja [[ruum]] distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise, see ongi kõik. (lk 250-251)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)




* Mõtted kargavad inimeselt inimesele nagu kirbud. Aga igaüht nad ei hammusta.
* Mõtete hulka tuleb sedavõrd suurendada, et nende jaoks ei jätkuks valvureid.
* Mõned mõtted tulevad pähe konvoi saatel.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48



* Iga revolutsiooniline idee - teaduses, poliitikas, kunstis, või kus tahes - kutsub esile kolmeastmelise reaktsiooni. Neid astmeid on võimalik väljendada kolme fraasiga:
==Allikata tsitaadid==
:1. "See on võimatu - ärge raisake mu aega."
* Ideed on võimsamad kui [[relv]]ad. Kui me ei luba enda [[vaenlane|vaenlastele]] relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada?
:2. "See on võimalik, aga ei tasu ettevõtmist."
** [[Jossif Stalin]]
:3. "Ma olen kogu aeg rääkinud, et see oli hea mõte."

** Clarke'i revolutsiooniliste ideede seadus, raamatust [[Arthur Bloch]]. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999
* Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta.
** [[Alfred Whitehead]]





Redaktsioon: 16. oktoober 2020, kell 11:24

Idee või mõte on mõtlemise objekt - miski, millest ja mida mõeldakse. Ideeks nimetatakse kõnekeeles sageli eelkõige uudset mõtet, see võib aga tähendada ka mõiste tähenduse kujutust mõistuses (nt tooli, hobuse või kolmnurga idee).


  • Miski ei kiirenda nii väga aja möödumist ja ei lühenda teed kui mõte, mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis unega, mille unenäoks on see mõte. Mõtte mõjul kaotab aeg mõõdu ja ruum distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise, see ongi kõik. (lk 250-251)


  • Mõtted, mis tulevad hulgakaupa, on pööbel. Head mõtted ilmuvad väikese seltskonnaga. Jumalik mõte tuleb üksipäini.
  • Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest.
  • Mõtted kargavad inimeselt inimesele nagu kirbud. Aga igaüht nad ei hammusta.
  • Mõtete hulka tuleb sedavõrd suurendada, et nende jaoks ei jätkuks valvureid.
  • Mõned mõtted tulevad pähe konvoi saatel.
  • Iga revolutsiooniline idee - teaduses, poliitikas, kunstis, või kus tahes - kutsub esile kolmeastmelise reaktsiooni. Neid astmeid on võimalik väljendada kolme fraasiga:
1. "See on võimatu - ärge raisake mu aega."
2. "See on võimalik, aga ei tasu ettevõtmist."
3. "Ma olen kogu aeg rääkinud, et see oli hea mõte."
    • Clarke'i revolutsiooniliste ideede seadus, raamatust Arthur Bloch. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999


  • Me ei saa edasi anda oma mõtteid. Me saame neid üksnes mingis keeles kirja panna, väljendada ennast sõna, muusika või tantsu abil. Võimalik, et see ülesanne ongi oma olemuselt lahendamatu, võimalik, et kultuuri saabki salvestada üksnes kultuuri enese abil. Selle suure ülesande lahendus peab seisnema idees, kuidas oma olemuselt multikeelset fenomeni (mõtlemine, kultuur) võimalikult väikeste kadudega edasi anda.



Allikata tsitaadid


Vanasõnad

  • Igaühel (mehel) ise mõtted.
  • Kuidas mõtted, nõnda teod.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel