Erinevus lehekülje "Õpik" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1191 baiti ,  2 kuu eest
resümee puudub
 
 
==Proosa==
* Õpetamisviis võib ka väga hea õpiku muuta vastikuks, ja vastupidi: ka viletsa õpikuga võib saavutada häid tulemusi, kui [[õpetaja]] on hea.
* [[Lihtsus]]ele püüdlevate õpikute ees on aga [[paradoks]], et on kaks erinevat [[lihtsus]]t, millest õpikute tegijad enesele sageli aru ei anna: üks on see lihtsus, milleni on pika [[mõtlemine|mõtlemise]] ja [[kogemus]]te varal jõutud, ja teine see lihtsus, mis on õppija n-ö algseis. Kui keerulist staadiumi ei ole läbi teinud, võivad lihtsad reeglid tunduda mõttetud ja formaalsed.
** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
 
 
* Mina olin noor ja uljas ja peaaegu lootsin sellise väljaandega ["Heebrea keele õpik algajatele" (1985)] näiteks meie instituudi tollast direktorit [[Endel Sõgel|Endel Sõkla]] natukene ärritada. Sõgel kahjuks ei pannud väljaannet üldse tähele. Ja praegu vaadates ei kannata see õpik metoodiliselt muidugi üldse mingit kriitikat, [[autoriõigus]]te jälgimise poolest samuti mitte, sest eks ma vähemalt oma osa kirjutasin lihtsalt [[saksa keel|saksakeelsete]] grammatikate pealt kokku.
** [[Kristiina Ross]], intervjuu: [[Marju Lepajõe]], [http://kjak.eki.ee/ee/issues/2015/6/654 Kristiina Ross 60: "XX ja XXI sajandit ma ei tunne"], sünnipäevaintervjuu, Keel ja Kirjandus 6/2015
 
 
* Mereveelt peegelduvad [[lõke|lõkked]], millesse kukuvad särinal [[lapsevanem]]ate [[pisar]]ad, mis on esile kutsutud õpikute ja töövihikute kaanetamisest tingitud [[tülpimus]]est. See kõik tähistab [[suvi|suve]] nukrat lõppu ja [[sügis]]e vääramatut saabumist.
** [[Valdur Mikita]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
 
 
* Näiteks kuulutas Bergmanni Abiraha 1907. aastal välja [[võistlus]]e kolme käsikirja saamiseks, määratledes vastavalt ühiskondlikule vajadusele nende sisu ja eesmärgidki. Sada rubla pidi saama see, kes kirjutab parima "rahvaliku viisika-õpetuse ([[füüsika]])". Selle seletamisviis pidi olema näitlik, joonistustega ning õpetusi eeldati eelkõige vallas, mida vajas [[tööstus]]. Sada rubla lubati sellele, kes koostaks parima raamatu "loomatoidu küsimustes" sihiga, kuidas väikepõllupidamises loomatoidu saaki kasvatada. Ning kolmandana oodati algkoolide õpperaamatut "kodumaa tundmise" kohta. Raamatus taheti näha kolme osa: kodumaa pind ja rahva elu, ajalugu ning haridus- ja kirjanduselu. Lisaks eeldati kaartide esitamist. Käsikirjade sisu hindasid ja arvustasid eraldi komisjonid. Abiraha valitsusele ei saa ka ette heita, nagu nad ei oleks mõelnud müügi- ja turundustegevustele: raamat taheti müüki lasta vahetult enne [[jõul]]e, et ostjaid oleks võimalikult palju. (lk 153-154)
** [[Krista Aru]], "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158
 
==Välislingid==
28 368

muudatust

Navigeerimismenüü