Gerbera

Henry Moon, "Hübriidgerbera" William Robinsoni teosest "Flora and Sylva" (1903)

Gerbera on Aafrikast pärinev korvõieliste perekond 22 liigiga, millest Gerbera jamesonii ja Gerbera viridifolia on tänapäevaste hübriidgerberate esivanemad. Viimase vähem kui poole sajandi jooksul on gerberast saanud maailmas populaarsuselt viies lõikelill roosi, nelgi, krüsanteemi ja tulbi järel.

Proosa

• Mulle meeldib vaadata, kuidas Charlotte lillekimpe seab. Ta on osav lilli värvide järgi sobitama ja enamik tema tehtud kimpe on toon toonis, kui ostjad just ei nõua punaseid roose koos valgete nelkidega. Ta teeb palju oranživärvilisi kimpe; roosid ja metstulbid ja liiliad, võib-olla üksik kollane gerbera, ja sageli on need sätitud ümber pika tugeva, kõige enam luuda meenutava lille. Istun tagaruumis kõrgel toolil ja joon kohvi, kuna Charlotte töötab. Tal läheb kimbu tegemine kähku, ja kui ta seda ostjatele näitab, jäävad need alati rahule. Siis lõikab ta varred väikese noaga tasaseks, paneb paela ümber ja mähib kimbu mitmekordselt siidpaberisse. Lõpuks pakib ta selle jämedakoelisesse liiva värvi paberisse. See näeb rustikaalne välja.
  • Helle Helle, "Maja ja kodu", tlk Juta Reiska, 2000, lk 118-119

• Ühel aprillikuu viimastest päevadest sai Karlstadi lillepood veidra tellimuse. Keegi tellis telefoni teel gerbera ja palus kaardile kirjutada ühe teise nime, mitte enda oma. Lill pidi viidama kell kuus õhtul Scalateaternisse Västra Torggatan 1. Juhtnöörid olid põhjalikud ja üksikasjalised, ajendatud murest, et ülesannet ei täideta täiuslikult. Helistajale tundus see kõik olevat äärmiselt tähtis.

Kümme minutit enne kuut kõndis lillepoe töötaja jahedas kevadõhtus Scalateaterni poole, käes paberisse keeratud gerbera ja kaart tekstiga:

Mäletad mind? Kuidas me saaksimegi unustada ... Kohtume Karlstadi Stora Torgetil kell 22. Mul on karikakar nööpaugus.

Ilse

• Lena Andersson, "Isiklikult vastutamata", tlk Maarja Aaloe, 2017, lk 5

• Sama lugu oli haljastusega: seda on käsitletud haljasmassina, mis renderdatud ilupildil hea välja paistab. Jällegi pole põhjust selle üle imestada, kui tingimustes on juttu vaid konteinerite ja garaažikatuste haljastamisest. Kui vaadata töid nokkimissooviga veidi terasemalt, saavad teadjamad absurdihuumorit nautida: kellele siis ei meeldiks lokkav heinamaa gerberatega?
  • Karin Bachmann, "Liiga palju head, Sirp, 3. juuli 2017, Kalaranna arhitektuurivõistlusele esitatud tööde arvustus

• Roosid, olenemata nende rikkalikust värvipaletist, sümboliseerivad stabiilsust ja paigalseisu. Elu ei ole kunagi selline, järelikult ei saa ka roosid kuuluda elu, vaid pigem seisma jäänud elu juurde.

Kimbus, mida noor mees käes hoiab, on valged gerberad. Väga elusate inimeste lilled, mis ei peagi vaasis kaua vastu pidama. Õrn ja tujukas gerbera on nagu elusate inimeste habras elu, milles pole kunagi midagi kindlat ega lõplikku. Kui sul on liiga hea, võib su tänasest muretusest ja isegi õnnest saada homne mure - nii nagu õilmitsev gerbera võib olla homseks närtsinud, kui talle vaasi kogemata liiga palju vett on sattunud. Liiga hea ei pruugi ollagi hea. Niisamuti nagu ei ole kellelgi kasu liiga heast inimesest — ei tollel liiga heal enesel ega teistel.

Kuid valge gerbera on siiski haruldane lill. Palju haruldasem kui valge roos.

• Hille Karm, "Linnutiivul", 2018, lk 35