Mine sisu juurde

Hanah Lahe

Allikas: Vikitsitaadid
Hanah Lahe, 2023.

Hanah Lahe (sündinud 8. juulil 1999) on Eesti kliimaaktivist ja poliitik.

Kirjutised[muuda]



  • Valimis- ja kandideerimisea küsimus on väärtuspõhine. 16-aastane noor saab taotleda esmast juhiluba, ametlikult tööl käia ning peab iseseisvalt otsustama, kuidas peale põhikooli lõppu oma haridusteed jätkata. Ent Euroopa Parlamendi ja riigikogu valimistel oma häält anda 16-aastane ei saa.
  • Valimisea langetamine aitab noortel kujundada oma arvamust. See õpetab oma seisukohti kaitsma, õpetab otsustama ja ka vastutama. Kui noored saavad valimas käia juba enne täisealiseks saamist, on sellel vaid positiivne mõju nende poliitilisele kaasatusele ja kodanikuhoiakute kujunemisele.
  • Öeldakse, et noorte maailmavaade pole veel välja kujunenud, nad on liiga mõjutatavad ning et nad võivad valimistel teha nn mõtlematuid vigu. Kas 18-aastaseks saades on siis inimese maailmavaade välja kujunenud, mõjutatavus võimatu ning valimistel hakatakse tegema nn õigeid valikuid? Aga kuidas on 25-aastaseks saades? Või 35-aastaseks?
  • Sotsiaalmeedial ja nutiajastul on kindlasti mõju noorte valimiskäitumisele ja see on üks vastuargument valimis- ja kandideerimisea langetamisele. Selle asemel, et kahe käega peast kinni hoida ning öelda, et noored on hukas, peaksime võtma ohjad enda kätte ning probleemi lahendama. Näiteks tegelema valeinfo leviku peatamisega ja suunamudijate-terapeutide levitatava sisu reguleerimisega ning pakkuma sotsiaalmeediaplatvormidel harivat ja kvaliteetset sisu.

Intervjuud[muuda]

  • Proovin hetkes olla ja võimalikult palju juba täna ära teha. Poliitikas või mitte, aga tahan tulevikus kliimateemadega tegeleda. Meil on kliimakriis käimas.
Praegu tegelen selle teemaga poliitikas, aga kevadel lõpetan magistriõpingud keskkonnakorralduse ja poliitika erialal. Kui poliitikast lahkuksin, tegeleksin ikkagi karjäärialaselt kliima ja keskkonnaküsimuste lahendamisega.
  • [Poliitikakogemusest:] Olen endale natuke paksema naha nüüd kasvatanud. Mitte liiga paksu, sest ma arvan ikkagi, et emotsioonid on head. Päris robotiks ei saa muutuda.
  • Kõige rohkem jääb inimestele ette minu vanus. Kui rääkida paarist opositsioonierakonnast, siis nendele jääb ette ka minu sugu.
Te mõtlete EKREt?
Jah. Isamaa poolt on ka tulnud paar sellist… (lühike mõttepaus – toim) kommentaari, mida ma praegu siin lahti selgitama ei hakka.
Aga mulle kirjutavad väga paljud noored, mitte ainult naised. Noored on ikkagi väga tänulikud, et ma riigikokku tulin.
  • Muidugi ma ei ole nii elukogenud kui vanemad kolleegid, aga minu põlvkonnal on ka omad tugevused, näiteks digipädevus, info otsimine ja globaalsete kriiside tajumine. Väga palju heidetakse minu põlvkonnale ette, et me oleme lumehelbekesed. Lihtsalt sellepärast, et me pole pidanud sellistes raskustes üles kasvama. See pole ju meie süü. Loomulikult me saame aru, et oleme niivõrd heas olukorras, sest Eesti on nüüd vaba.
See, et olen üles kasvanud internetiga ja mul olid lasteaias inglise keele tunnid, ei tee mind lumehelbekeseks. Minu generatsioonil on olnud see aeg, et mitte mõelda ainult enda peale.
  • [Naistest poliitikas:] Eesti puhul loeb väga palju see, mis erakonnas sa oled. Kui me vaatame täna näiteks Isamaad, siis neil on ainult üks naine riigikogus – Riina Solman. EKREs on ka päris vähe naisi. Viimastel valimistel valiti riigikogusse rekordarv naisi – kolmkümmend. Kui see on rekord, siis see on väga kurb. See peegeldab soolist ebavõrdsust ja seda, et me oleme tasakaalust väljas.
Aga ma usun, et oleme selles valdkonnas ka veidi paremaks muutunud. Peaminister Kaja Kallas on väga hea eeskuju naistele.
  • Kogu poliitikamaastik saab alguse erakondade valimisnimekirjadest. Kunstlikult triibulist nimekirja kokku pannes võib samuti olukord ebavõrdseks muutuda. Naisi peab julgustama poliitikasse astuma ja see julgustus ei peaks tulema mitte ainult naiste, vaid eriti oluline, ka meeste poolt, et lõpuks võrdsus saavutada. Arvan, et naised peaksid lõpuks ise selle soovi leidma ja kui soov on olemas, tuleb neid julgustada.
Ajalooliselt on olnud poliitika alati meeste maailm, aga mul on hea meel, et see on muutumas.
  • Me ei saa öelda, et oleme puutumata kliimakriisist. Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamise teeb keeruliseks see, et need puudutavad kõike.
  • Me tahame siin puhast elukeskkonda säilitada. Me ei taha, et hakkaks toimuma ülemaailmne kliimaränne või meie ressursid hakkaksid otsa saama. Kliimaseaduse puhul heidetakse meile ette, et teeme seda liiga kiiresti, kuid mina olen mures, et halvad asjad jõuavad peagi meieni, kui me piisavalt ei tee. [---]
Kiiruse osas soovin täpsustada, et muidugi ei tohi me kellestki üle sõita. Rohepööre peab olema õiglane ja kaasav. Kuid jokutada meil aega ei ole, sest see prognoos, mida teadlased annavad, on hirmutav.
  • Prügi ei ole lihtsalt prügi, vaid on ressurss. Tänane jäätmeringsüsteemi kulu Eestile on maailmapanga arvutuselt selline, et maksab 99 miljonit eurot aastas. Lisaks sellele maksame iga ringlusse mittemineva plastpakendi kilo eest 80 senti. See oli aastal 2022 umbes 24 miljonit eurot. Mida säästlikumalt me jäätmeid käitleme, seda rohkem jääb meile ressursse.
  • Saan aru, et automaks on inimeste jaoks ebamugav, aga see muutus on ikkagi vajalik, et elukeskkonda hoida.


  • [Kliimamuutusest:] Pole mõtet pead liiva alla pista. Kindlasti on raske seda abstraktset probleemi selgitada Põhjamaade inimestele, sest meil on neli aastaaega, meil on hea kliima, pole kuumalaineid ja on lumi maas, ja siis see kliimateema tundub kohatu. Aga vaatame kasvõi Lõuna-Euroopasse, näiteks Itaaliasse ja Hispaaniasse, kus on suured kuumalained, mis on nõudnud kümneid tuhandeid inimelusid juba mitmeid aastaid.
  • Sõjal on keskkonnale suur mõju, peame Ukraina toetamisel võtma arvesse ka kliimamõjusid. Kui Ukraina võetakse vastu Euroopa Liitu, siis peame Ukraina üles ehitama, arvestades kliimapoliitika eesmärke. Et ta oleks roheliselt üles ehitatud, et ta oleks kliimakindel ja vastupidav.
  • Majandustegevusega tuleb jääda planeedi piiridesse. Kui vaadata tarbimist, siis see on aastatega tõusnud – see on probleem, sest elame üle oma võimete. Siin on riigil väga oluline roll regulatsioonidega, kui me vaatame näiteks hangete osa. Me saame teha kõike palju puhtamalt ja rohelisemalt – see on täna ka tarbijate ootus.
  • [Kliimakindluse loomisest:] Meil on Eestis valida, kas veame neid muutusi või lohiseme järele, mis läheb meile hiljem kalliks maksma.


Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel