Mine sisu juurde

Hanah Lahe

Lisa lingid
Allikas: Vikitsitaadid

Hanah Lahe (sündinud 8. juulil 1999) on Eesti kliimaaktivist ja poliitik.

Kirjutised

[muuda]



  • Valimis- ja kandideerimisea küsimus on väärtuspõhine. 16-aastane noor saab taotleda esmast juhiluba, ametlikult tööl käia ning peab iseseisvalt otsustama, kuidas peale põhikooli lõppu oma haridusteed jätkata. Ent Euroopa Parlamendi ja riigikogu valimistel oma häält anda 16-aastane ei saa.
  • Valimisea langetamine aitab noortel kujundada oma arvamust. See õpetab oma seisukohti kaitsma, õpetab otsustama ja ka vastutama. Kui noored saavad valimas käia juba enne täisealiseks saamist, on sellel vaid positiivne mõju nende poliitilisele kaasatusele ja kodanikuhoiakute kujunemisele.
  • Öeldakse, et noorte maailmavaade pole veel välja kujunenud, nad on liiga mõjutatavad ning et nad võivad valimistel teha nn mõtlematuid vigu. Kas 18-aastaseks saades on siis inimese maailmavaade välja kujunenud, mõjutatavus võimatu ning valimistel hakatakse tegema nn õigeid valikuid? Aga kuidas on 25-aastaseks saades? Või 35-aastaseks?
  • Sotsiaalmeedial ja nutiajastul on kindlasti mõju noorte valimiskäitumisele ja see on üks vastuargument valimis- ja kandideerimisea langetamisele. Selle asemel, et kahe käega peast kinni hoida ning öelda, et noored on hukas, peaksime võtma ohjad enda kätte ning probleemi lahendama. Näiteks tegelema valeinfo leviku peatamisega ja suunamudijate-terapeutide levitatava sisu reguleerimisega ning pakkuma sotsiaalmeediaplatvormidel harivat ja kvaliteetset sisu.


  • Spordikommentaator Bob Ballard kommenteeris seksistlikult: "Noh, nüüd siis viimaks naised lõpetavad. Teate ju küll, millised nad on... Hängivad ringi, teevad oma meiki..." Öeldu eest ta küll vallandati, kuid tekib küsimus: millal saavad spordikommentaatorid aru, et selline käitumine on ebaprofessionaalne ja solvav?
  • Ajakirjanikud, sh spordikommentaatorid, peaksid olema keskmisest tundlikumad selle osas, mis on ühiskonnas aktsepteeritav ja mis ei ole – neil on võim kujundada avalikku arvamust.
  • Kinnistades soostereotüüpe või halvustades naisi – kas läbi lillede või otse –, pole see mitte ainult ebaprofessionaalne ja solvav, vaid sellega rikutakse ka vaatajate kogemust.
Soopõhine diskrimineerimine spordis on olnud ajalooliselt väga tõsine ning on probleemne ka täna.
Ainult mõned näited: palgalõhe, emapuhkuse või raseduse tõttu sponsorlepingust lahtiütlemine, spordialade ebavõrdne kajastamine meedias, pidevad kommentaarid välimuse, riiete ja füüsilise vormi, mitte võimete kohta.
Sportlaste vorm, välimus, soengud, riided jm ongi erinevad, aga mingil põhjusel kommenteeritakse neid naiste puhul alatasa rohkem kui meeste puhul.

Intervjuud

[muuda]
  • Proovin hetkes olla ja võimalikult palju juba täna ära teha. Poliitikas või mitte, aga tahan tulevikus kliimateemadega tegeleda. Meil on kliimakriis käimas.
Praegu tegelen selle teemaga poliitikas, aga kevadel lõpetan magistriõpingud keskkonnakorralduse ja poliitika erialal. Kui poliitikast lahkuksin, tegeleksin ikkagi karjäärialaselt kliima ja keskkonnaküsimuste lahendamisega.
  • [Poliitikakogemusest:] Olen endale natuke paksema naha nüüd kasvatanud. Mitte liiga paksu, sest ma arvan ikkagi, et emotsioonid on head. Päris robotiks ei saa muutuda.
  • Kõige rohkem jääb inimestele ette minu vanus. Kui rääkida paarist opositsioonierakonnast, siis nendele jääb ette ka minu sugu.
Te mõtlete EKREt?
Jah. Isamaa poolt on ka tulnud paar sellist… (lühike mõttepaus – toim) kommentaari, mida ma praegu siin lahti selgitama ei hakka.
Aga mulle kirjutavad väga paljud noored, mitte ainult naised. Noored on ikkagi väga tänulikud, et ma riigikokku tulin.
  • Muidugi ma ei ole nii elukogenud kui vanemad kolleegid, aga minu põlvkonnal on ka omad tugevused, näiteks digipädevus, info otsimine ja globaalsete kriiside tajumine. Väga palju heidetakse minu põlvkonnale ette, et me oleme lumehelbekesed. Lihtsalt sellepärast, et me pole pidanud sellistes raskustes üles kasvama. See pole ju meie süü. Loomulikult me saame aru, et oleme niivõrd heas olukorras, sest Eesti on nüüd vaba.
See, et olen üles kasvanud internetiga ja mul olid lasteaias inglise keele tunnid, ei tee mind lumehelbekeseks. Minu generatsioonil on olnud see aeg, et mitte mõelda ainult enda peale.
  • [Naistest poliitikas:] Eesti puhul loeb väga palju see, mis erakonnas sa oled. Kui me vaatame täna näiteks Isamaad, siis neil on ainult üks naine riigikogus – Riina Solman. EKREs on ka päris vähe naisi. Viimastel valimistel valiti riigikogusse rekordarv naisi – kolmkümmend. Kui see on rekord, siis see on väga kurb. See peegeldab soolist ebavõrdsust ja seda, et me oleme tasakaalust väljas.
Aga ma usun, et oleme selles valdkonnas ka veidi paremaks muutunud. Peaminister Kaja Kallas on väga hea eeskuju naistele.
  • Kogu poliitikamaastik saab alguse erakondade valimisnimekirjadest. Kunstlikult triibulist nimekirja kokku pannes võib samuti olukord ebavõrdseks muutuda. Naisi peab julgustama poliitikasse astuma ja see julgustus ei peaks tulema mitte ainult naiste, vaid eriti oluline, ka meeste poolt, et lõpuks võrdsus saavutada. Arvan, et naised peaksid lõpuks ise selle soovi leidma ja kui soov on olemas, tuleb neid julgustada.
Ajalooliselt on olnud poliitika alati meeste maailm, aga mul on hea meel, et see on muutumas.
  • Me ei saa öelda, et oleme puutumata kliimakriisist. Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamise teeb keeruliseks see, et need puudutavad kõike.
  • Me tahame siin puhast elukeskkonda säilitada. Me ei taha, et hakkaks toimuma ülemaailmne kliimaränne või meie ressursid hakkaksid otsa saama. Kliimaseaduse puhul heidetakse meile ette, et teeme seda liiga kiiresti, kuid mina olen mures, et halvad asjad jõuavad peagi meieni, kui me piisavalt ei tee. [---]
Kiiruse osas soovin täpsustada, et muidugi ei tohi me kellestki üle sõita. Rohepööre peab olema õiglane ja kaasav. Kuid jokutada meil aega ei ole, sest see prognoos, mida teadlased annavad, on hirmutav.
  • Prügi ei ole lihtsalt prügi, vaid on ressurss. Tänane jäätmeringsüsteemi kulu Eestile on maailmapanga arvutuselt selline, et maksab 99 miljonit eurot aastas. Lisaks sellele maksame iga ringlusse mittemineva plastpakendi kilo eest 80 senti. See oli aastal 2022 umbes 24 miljonit eurot. Mida säästlikumalt me jäätmeid käitleme, seda rohkem jääb meile ressursse.
  • Saan aru, et automaks on inimeste jaoks ebamugav, aga see muutus on ikkagi vajalik, et elukeskkonda hoida.


  • [Kliimamuutusest:] Pole mõtet pead liiva alla pista. Kindlasti on raske seda abstraktset probleemi selgitada Põhjamaade inimestele, sest meil on neli aastaaega, meil on hea kliima, pole kuumalaineid ja on lumi maas, ja siis see kliimateema tundub kohatu. Aga vaatame kasvõi Lõuna-Euroopasse, näiteks Itaaliasse ja Hispaaniasse, kus on suured kuumalained, mis on nõudnud kümneid tuhandeid inimelusid juba mitmeid aastaid.
  • Sõjal on keskkonnale suur mõju, peame Ukraina toetamisel võtma arvesse ka kliimamõjusid. Kui Ukraina võetakse vastu Euroopa Liitu, siis peame Ukraina üles ehitama, arvestades kliimapoliitika eesmärke. Et ta oleks roheliselt üles ehitatud, et ta oleks kliimakindel ja vastupidav.
  • Majandustegevusega tuleb jääda planeedi piiridesse. Kui vaadata tarbimist, siis see on aastatega tõusnud – see on probleem, sest elame üle oma võimete. Siin on riigil väga oluline roll regulatsioonidega, kui me vaatame näiteks hangete osa. Me saame teha kõike palju puhtamalt ja rohelisemalt – see on täna ka tarbijate ootus.
  • [Kliimakindluse loomisest:] Meil on Eestis valida, kas veame neid muutusi või lohiseme järele, mis läheb meile hiljem kalliks maksma.


Misasja! Kes seda ütles?
Kadri Tali.
Okei, Kadri mulle meeldib.
  • Poliitika on elustiil, mitte kellast kellani töö. Pühendan palju aega sotsiaalmeedias inimestega suhtlemisele. Vahel ka hilja õhtul, kuigi seal lähevad paljud küsimused kaduma. Kelle küsimusele ma vastanud ei ole – võite need mulle meilile panna.
  • Läbipõlemine on ka selline asi, et kui sul on tihe graafik, sa ei mõtle sellele, aga need vitsad saad hiljem kätte.
  • Alustasin suvel uuesti jooksmas käimist. Heal nädalal neli korda nädalas, praegu pigem kaks-kolm korda. Tervis on mu uus prioriteet, kuigi ma söön natuke liiga palju magusat. Kunagi sõin veel rohkem. Nüüd jälgin oma enesetunnet. Ei söö õhtul tahvlit šokolaadi, sest hommikul on siis kehv olla. Pidudelt on ka mõistlik varem koju minna.
  • Olen enda sõbrannadega rääkinud, et meie peod olid kunagi ammu ära. Nüüd paljudel kokkusaamistel keegi ei joo, see on täiesti normaalne. Sageli küsin üritustel alkovaba jooki. Aeg-ajalt tarbin, aga üldiselt on alkohol minu jaoks mõttetu. Väga pole ka energiat ega tahtmist väljas käia.
  • Materiaalsed väärtused ei ole minu jaoks eriti olulised. Ma ei ole kuidagi muutunud oma suurema palga pärast. Endiselt sõidan sama rattaga, mille kunagi Lasnamäel ühelt naiselt 120 euroga ostsin.
  • Mul on alati vähemalt kümme raamatut pooleli. Loen palju erialast kirjandust keskkonnast ja kliimast. Ka raamatuid feminismist, seksuaalharidusest, naiste tervisest. Praegu on pooleli Lydia Koidula kogutud teosed, mida enne magamaminekut loen.
  • Olen näinud naisi, kes ütlevad, et nad ei taha olla feministid. Et neil pole kunagi elus ebavõrdseid olukordi tekkinud, nad ei suhestu sellega. Et mida me veel võitleme, kõik on juba olemas. Saame käia valimas, avada oma pangakonto. Tegelikult see on ka solidaarsuse küsimus. Kogu maailmas ei ole see olukord võrdne.
Lisaks ei mõisteta, et naiste valimisõigus on feminismi tulemus.
Just.
  • Kui hakkasin erakonda valima, mõtlesin Rohelistega liituda, aga nad on õnnetus seisus, poliitilise jõuna nõrgad. Reformierakonnas olen sellepärast, et olen liberaal ja kliimateemad pole nišiteemad, vaid puudutavad kõiki valdkondi.
  • Aga kas sa tunned päriselt süüd ka sellepärast, et lennukiga lendad?
Jah, tunnen. Aga meil on rohkem kasu sajast inimesest, kes teevad kliima heaks midagigi, kui ühest inimesest, kes teeb kõike perfektselt. Postitasin magistri lõpupildi tekstiga, et mu kleit ja kingad olid teise ringi poest, ja keegi kommenteeris, et see küünelakk on ju keemiline. Selle süütundega on lihtne üle piiri minna.
Suurem osa mu garderoobist ja mööblist on teise ringi kaup. Väga suur mõju on toitumisel. Olin kümme-üksteist, kui hakkasin taimetoitlaseks loomade heaolu pärast. Ma olen ka vegan olnud, aga sotsiaalse surve pärast loobusin. Inimesed hakkavad kohe su taldrikule vaatama. Muide, uues toidupüramiidis on ainult maiustused lihast ja kalast kõrgemal ehk inimene tohib päevas süüa vaid tikutopsisuuruse lihatüki. Kui mina koolis käisin, arvati veel, et liha tohib süüa rohkem.
  • Käisin magistriajal Madis Vasseri ja Maris Pedaja tasaarengu-loengus. Seal on palju häid ja õigeid mõtteid, aga kui tasaarengu entusiastidelt küsida, kas nad tahavad, et elujärg läheks kõikidel paremaks, siis nad ütlevad jah, aga see on tasaarenguga keeruline. Rohepöördeks on ka raha vaja ja kust see siis tuleb kui mitte majanduskasvust? Kui me jagame rikkuse ümber, siis kellele see meeldiks? Kuigi, piiritu majanduskasv ei tööta planeedil, kus on piiratud ressursid. Tasaareng võib kunagi töötada, tänapäeval mitte.
  • Ma arvan, et teatud annus pessimismi on ikkagi vajalik. Ei saa tuleviku osas liiga optimistlik olla, see muudab laisaks ja mitteambitsioonikaks. Viimastel aastakümnetel ei ole seetõttu kliimakriisiga piisavalt tegeletud. Mina olen tuleviku ees väga hirmul, ütlen ausalt, aga meil on need lahendused ikkagi olemas.
  • Paljud Eesti inimesed peavad kliimakriisi mingiks abstraktseks probleemiks ja tunnevad kuumast suvest rõõmu. Kas üldse saab midagi teha, et keskmine eestlane mõistaks, et kliimakriis hakkab meid, meie lapsi puudutama?
Ma ei tea, kas sellest oleks kasu, kui kogu Eesti käiks ringi ja mõtleks, et olukord on nii halb. See muutus on ikkagi poliitikute juhtida. Eks sellele teeb karuteene EKRE, kes väidab mitte millegi alusel, et asjad lähevad paremaks. See on üsna pahatahtlik. Oma osa on ka meedial. ERR kirjutas uudise, et meil on jälle väga kuum september, aga ei sõnagi kliimamuutustest.
  • Parkla ei peaks tõesti olema riigikogu ees, see on üsna kole. Meil on juba sisehoovis parkla ja auto on võimalik jätta riigikogu lähedale. Lisaks 90% ajast isiklik auto seisab.
Olen kaks korda pannud enda parkimiskohale püsti ajutise pargi. See on ka opositsioonisaadikutelt saanud palju positiivset tagasisidet. Tõnis Lukas istus minu pargis ja filmis endale mingisugust sisu sotsiaalmeediasse või andis intervjuud. Väga tore!
  • Käitumine mõndade EKRE liikmete poolt ei oleks mitte kuidagi aktsepteeritud üheski teises töökohas. Miks peaks see siis riigikogus aktsepteeritud olema? Minu jaoks on siiani suur šokk see, kuidas EKRE liikmed käituvad kaamera ees ja kaamera taga. 180 kraadi pööre. Avalikult lõõbitakse ja lahmitakse minu suunas, ollakse labane, pärast tullakse minu juurde ja öeldakse, et ah, pole ju midagi, patsutavad õlale, et kõik on hästi.
  • Mitu korda EKRE liikmed seda vikerkaarelippu su kabineti aknalaual pildistanud on?
Ikka mõned korrad on. Enne abieluvõrdsuse hääletamist käisin pride’il, sain selle lipukese sealt, panin aknalauale. See on tore sümbol, ma ei mõelnud kedagi häirida sellega. EKRE liikmed on mult küsinud, et kas see varsti lehvib ka Pika Hermanni tornis.
Kas sul on ka Eesti lipp aknalaual?
On olnud, aga praegu on seal Euroopa Liidu ja vikerkaarelipp. Mul on ka lilla lillepott – äkki see häirib ka kedagi?
  • Mul on palju kliima ja keskkonnaga seotud mõtteid, mida tahaks teostada ka väljaspool poliitikat, ei tahaks end poliitika raamidesse panna.
  • Sündimuse pärast muretsevad poliitikud võiksid rääkida sellest, kuidas nad pakuvad paremat keskkonda, kuhu lapsi tuua. Tunnen tõesti paljusid, kes on otsustanud mitte lapsi saada, sest maailm on ebakindel – sõda, kliimakriis. Mõned ütlevad, et neil on enda eluga piisavalt tegemist, lisavastutuse võtmine tundub ebaloogiline.
Aga on ka neid, nii üksikuid kui ka paare, kes ütlevad, et nad lihtsalt ei soovi lapsi, ilma ühegi põhjuseta. Minu arust see on normaalne, ma ei annaks sellele hinnangut.
  • Mis olukordades sa tööl tajud, et oled kõige noorem riigikogu liige?
Väga tihti. Peamiselt seetõttu, et teistel on palju rohkem kogemust, vaatan neile alt üles. Mõned ütlevad, et olen sinisilmne, naiivne, küll mu nurgad maha lihvitakse. Mõnes küsimuses, nagu feminism või kliimakriis, olen paljudega eriarvamusel. Aga siis samad inimesed tulevad tagasi ja ütlevad: ma rääkisin kodus oma laste või lastelastega ja nad mõtlevad samamoodi nagu sina.
  • Pärast avalikke esinemisi on mõned mehed saatnud kirja: sa olid nii tõsise näoga, naisterahvas võiks ikka naeratada. Terve elu on mulle seda öeldud: naerata! Võib-olla olengi tõsisema näoga, aga see on minu nägu.
  • Mis juhtus 2022. aasta jõulude ajal?
Ma olin ületöötanud ja pinges, keha ütles stressi tõttu üles. Sattusin EMOsse, sest arvasin, et saan infarkti. Hiljem tuli perearsti ankeedist välja, et mul on hoopis ärevushäire ja depressioon. Mind tabas valehäbi ja saamatusetunne: mis mõttes minul? Kuidas ma siis hakkama ei saa? Olin kindlasti läbi põlenud ja see oli äratuskell, sest olin ka varem samas olukorras olnud. Antidepressandid aga ei sobinud mulle ja tuli jälle kiirem aeg peale. Olen harjunud olema orav rattas, kes ei istu enda mõtetega maha, kuigi peaks. Aga nüüd käin korra kuus psühholoogi juures.
Kui ma "Laseri" saates enda ärevusest rääkisin, tundsin end ebamugavalt, nagu oleksin paljas. Aga inimesed kirjutasid mulle: nii tore, et sa jagasid!
  • Mul läks mõni kuu aega, kuni psühholoogile aja sain. Ja mul läks õnneks: psühholoogiga klappis kohe. Ma arvan, et kõigil oleks ühel või teisel viisil vaja vaimse tervise abi. Mul on väga palju sõpru, kes käivad psühholoogi juures. See on lihtsalt nii normaalne. Võiks olla ka vanemas generatsioonis.
  • Mis nipid aitavad sul ärevushäirega elada?
Järjest enam ütlen "ei". Teadmine, et isegi kui täna saad täie raua ja kiirusega kõike teha, siis paari aasta pärast võib-olla ei saa. Piisav uni, vee joomine, tervislik toit, vähem kohustusi. Aeglasem eluviis on mind aidanud.
Jah. Sotsiaalmeedia ajastul on tekkinud ootused ja suured nõudmised endale. Teiste pealt näed, et kõigil läheb hästi, nad reisivad, neil on sõbrad, pere, nad jõuavad kõike teha. Elu tundub piltilus ja püüad ka ise seda kogu aeg saavutada. Arvan, et paljud tunnevad, et nad on maha jäänud. Ei mõtle sellele, et kõigil on oma tee ja otsida on okei. Samas täna peabki üks noor meeletult vaeva nägema, et ta saaks endale kodu osta. Ja siis keegi ütleb, et hakka lapsi saama, muidu oled ühiskondlikult kahjulik element. Venemaa alustab Ukrainas sõda, septembris on 25 kraadi, kõik need asjad tekitavad tunde "milleks üldse". Seda lootusetust olen väga palju kohanud.
  • Tundsin seda ise ka ülikooli lõpetades. Viisin end kliimamuutustega kurssi ja mind tabas lein oma tuleviku suhtes. See kontrast oli nii tugev. Ülikooli lõpp, uue elu algus, naeratavad pildid ja tume tulevik. Ja siis tuli kriis kriisi otsa.
Jah, tekib tühisusetunne.
Leinasin ära ja sain aru, et tuleb lihtsalt enda elule keskenduda, teha midagi paremaks väikses Eestis või Tallinnas.
Ma mõtlen samamoodi. Kogu maailma päästa ei saa, kuigi tahaks.

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Hanah_Lahe&oldid=132827"