Hea maitse

Proosa

• Riietuses tuleks eelistada lihtsust suursugususele. Kindlasti on palju rahuldustpakkuvam saada imetletud peene maitse tõttu kui keeruka ja sädeleva hiilguse pärast; esimene neist jätab alati meeldiva mulje, teine aga kutsub üldiselt esile vaid kriitikat. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus")
• Moodi ei tohiks kunagi järgida liiga täpselt, veel vähem lasta end mõjutada ühestainsast stiilist; valdavat moodi tuleks muuta ja kohandada sobivaks isiklikule omapärale. Iga daam peaks kaaluma värvide erinevat mõju ja riietuse mitmesuguseid vorme, kuna peen maitse riietuses annab tunnistust laitmatust otsustusvõimest. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus")
• Vormi sümmeetria on haruldane ja hinnaline and, kuid on teisigi omadusi, mis on ilule samavõrd hädatarvilikud. Olgu naise võlud ka vägagi mõõdukad, ent kui tema näoilme väljendab säravat mõistust ja lahkeid tundeid, tema kuju hiilgab tervisest ja tema rõivastus paistab silma maitseka lihtsuse poolest, mõjub ta vältimatult ülimalt ligitõmbavana, samas kui kehv tervis, tobe või ebasõbralik näoilme ja vulgaarne maitse rikuvad ka kõige sümmeetrilisema vormi ja joone mõju. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule")
• Eri vürtside või muude maitselisandite segamine nõuab suurepärast otsustusvõimet, et saavutada peen maitse ühegi osa kohatu ülekaaluta. Üksnes rohmakas kokakunstis lastakse sibula, pipra, küüslaugu, muskaadi või šaloti maitsel laiutada. Reeglina tuleks soola tarvitada säästlikult. (Sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks")
  • Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846

• Ent New York oli eelkõige ikkagi metropol ja Newland Archer teadis väga hästi, et metropolides ei luba "hea toon" aegsasti kohale tulla; ja see, mis oli ja mis ei olnud "hea toon", mängis Newland Archeri New Yorkis niisama tähtsat rolli kui müstilised tootemihirmud, mis valitsesid ta esivanemate elusaatust tuhandeid aastaid tagasi. (lk 6)
  • Edith Wharton, "Süütuse aeg", tlk Lia Rajandi, 1995

• "Mina jään väljapoole hea maitse haardeulatust, kallis." Itsitus. Võiks tunduda, et küsitav on hoopiski hea maitse kui niisugune.

Muidugi keeldub Marion seda terminit kasutamast. Labane, mõttetu. Mõjus sisustus koosneb üllatustest, kooskõladest, kontrastidest. Siin ootamatu vaip, seal huvitavad värvid, seal peegel. Kuid pole mingit mõtet püüda seda seletada Henryle, kelle jaoks Marioni tegevus on meelelahutus, millega õetütar täidab oma aega ja mis jääb Henry silmapiiri taha. (lk 21)

• Penelope Lively, "Kuidas see kõik algas", tlk Kati Karu, 2017

• Kuigi seda otse välja ei öelda, on Mr Frank Churchill dändi. Printsregendi ajastu (1811-1820), millesse asetub ka Austeni parim loomeiga, oli dändide kuldaeg. Printsregent (tulevane kuningas George IV), kes valitses oma vaimuhaige isa George III asemel, oli Euroopa Esimene Dändi. Dändid on kaasaegse kolmeosalise meesteülikonna loojad, kes hindasid üle kõige rafineeritud maitset, elegantseid kombeid ja välist sära. Paljud neist, eelkõige printsregent ise, olid andunud elunautijad, kes saatsid oma päevi mööda enda sättimise, poodlemise, klubides logelemise, teatris käimise ja võiduajamistega. Mõned neist, nagu dändinduse looja Beau Brummel, oli tuntud oma salvava ja südametu huumori poolest. Kõigis Austeni romaanides kohtab dändisid ja reeglina on nad negatiivsed tegelased. (lk 543)
  • Pilvi Rajamäe, "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

• "Punkt 6. Tehniline joonistamine ja joonestamine, mida sakslased õigusega nimetavad tehnikakeeleks, peavad olema tehnikakursustel peamisteks õppeaineteks.

Märkus. Joonistamisel ja joonestamisel on erakordselt suur tähtsus nii üldhariduslikult kui ka tehnilise hariduse seisukohalt; nad arendavad head maitset, õpetavad märkama kehade ja loodusnähete väliseid iseloomulikke iseärasusi, otsima looduses ilusat, ja õpetavad oma mõtteid ja kavatsusi paberil piltlikult edasi andma." (lk 17-18)

• Marietta Šaginjan, "Esimene näitus", tlk Miralda Prääts, 1970

• Üksik talu kaasiku serval, vaevalt märgatava, kinnikasvanud teeraja ääres on mulle alatiseks meelde jäänud — jorjenite pärast. Jorjeneid oli seal nii palju, et vana maja jäi nende varju, lausa uppus õitesse. Ei üllatanud mitte niipalju lillede rohkus kui ilu ja hea maitse, mis siin pilku köitis: iga taime õige paik, värvide valik ja õitsemise järjekord. Kuidas nad muidu nii hästi silma paistsid ja meelde jäid. (lk 10)
  • Harri Jõgisalu, "Jorjenid", lk 10-13, rmt: "Nõiutud allikas", 2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981

Luule

Estraadiballaadid, olgu peale.
Aga neonatsid? Populistlikud klounid?
Aga koalitsioon?
Nüüd ilmutab ennast hea maitse piir.
Kunsti tehakse millest tahes,
aga kelleltki ei saa nõuda vodevilli,
odavaid ehitusmaterjale,
imalat lehka ridade vahel.
Madala ja üleva segamise
auväärt demokraatia, jah – aga mitte nii.

• Maarja Kangro, "Maitsest", ERR, 22.08.2019