Seeder

Seeder (Cedrus) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond. Kasvavad peamiselt mägedes, Eestis järelikult mitte.

Piibel

Issanda puud saavad toidust küllalt,
Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,
17 kus linnud pesitsevad;
toonekurgedel on majad küpresside otsas.

Psalmid, 104:16-17

Tüüros, sa ise ütled:
"Mina olen täiuslikult ilus!"
4 Su rajad on merede südames,
su ehitajad tegid su täiuslikult ilusaks.
5 Nad ehitasid sind Seniiri küpressidest,
kõik, mis puutub laudadesse;
nad võtsid Liibanonilt seedrid,
et valmistada sulle maste.

Hesekieli raamat, 27:3-5

Proosa

See on manner, mille ulatus ei ole senimaani teada ja siin võib olla rohkem head maad kui kogu universumis kokku, sest räägitakse, et see ulatub idast läände, üheltpoolt nii kaugele kui Hiina ja teiselt poolt Peruuni. See pakub nii ilusaid kui ka kasulikke asju, seal valitseb igavene kevad, alati on seal aprill, mai ja juuni. [---] Nendesamade puude puit on loomu poolest palju väärtuslikum kui harilik puit, sest need on maha raiudes igaüks ise värvi, võrratud silmale vaadata, ja neist saab teha kõrgelt hinnatud panustööd. Lisaks sellele annavad nad rikkalikult palsamit ja vaiku, nõnda et me teeme sellest aromaatsest materjalist oma küünlad, mis ei anna mitte ainult piisavalt valgust, vaid laotavad põlemisel ka oma aroomi kõikjale laiali. Seeder on tavaline raiepuu ja sellest ehitatakse kõik majad.
- Aphra Behn, "Oroonoko", tlk Kätlin Kaldmaa, 2009, lk 46

Nad möödusid rühmast, kus punapäine ingel-kapral parajasti ühte kohmakat paraadmundris ingel-sõdurit trillis, talle rusikaga kõhtu lõi ja ta peale karjus: "Tee oma lõuad laiemalt lahti, sa betlema siga! Kas siis nii hüütakse "Halleluujat"? Sul on nagu klimp suus. Ma tahaksin teada, kes see härg oli, kes sind, tõbrast, paradiisi laskis! Hüüa veel kord … Mis hlahlehluhja? Või sina, siga, hakkad meil paradiisis inisema! … Proovi veel kord, sa liibanoni seedripuu!"
- Jaroslav Hašek, "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", tlk Lembit Remmelgas, 1975, lk 518

Liibanoni kuberner oli poolakas, armastusväärne ja nii elegantselt riides, nagu tahaks ta Bond Streetile jalutama minna. Ta igavles ja igatses Euroopa suurlinnade järele. Ta kutsus meid külla oma lossi Liibanoni mäel, kust vaatas vanaaegsete vürstide kombel oma rahvale ülevalt alla. Suur luksuslik ehitis, mille euroopaliku elegantsiga sisustatud salongid sobisid vanatestamentlikule mäele niisama vähe kui mondäänne poolakaski, paiknes imekaunil metsasel nõlval, kuid asjatult otsisin seedreid, mis olid lahutamatult seotud Liibanoniga. Kõikjal kõrgusid suurepärased vanad puud, kuid mitte ühtegi seedrit. Kuhu olid nad jäänud? Kas Saalomon laskis templi ehitamiseks nad viimseni maha võtta?

Ühel väljasõidul nägin siiski mõnda neist. Neil olid võred ümber nagu metsloomadel loomaaias, nad olid haruldused, mida võis vaadata, ent mitte puutuda. Nad polnud eriti ilusad; kristlaste valitsus ei mõjunud neile ilmselt hästi.

Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 67

Luule

Ei seedrid, ei palmid
ei kasva me maal,
meil siiski kenad männid
ja kuused, kased ka.

Martin Körber, "Mu isamaa armas", rmt: "Sind ma tahan armastada", 2018, lk 24; tuntud lauluna saksa rahvaviisil

Välislingid