Mine sisu juurde

Eufemism

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa[muuda]


  • Seal kambris, kuhu muud inimesed alati üksi lähevad, käisime ikka trobikonnas, tüdrukud ja poisikesed koos; olime selles eas, kus ühisoluvajadus ületas tulevase piinlikkusetunde. See ruum oli ka määratud hulgi kasutamiseks. Kui rääkida linnukeeli, siis mahtus siin õrrele korraga kolm varblast. Ja mis siin üldse viga olla: aken, ehkki kõrgel ülal, annab valgust piisavalt, põrand on küüritud ja valge liivaga üle riputatud — päris esinduspõrand; kolmiktrooni puu koostis on nii sile ja soe, nagu loomulik okaspuit suvisel ajal seda üldse olla oskab; ventilatsioon hea — aina istu, vatra ja veeda aega. Ja kontrolli ei miskisugust. Klubi mis klubi.
Kui juhtuski mõni vanem inimene kambri liigkauase anastamise või laste pika äraolemise pärast rahutuks saama ja haagitud ukse taga kolistama, siis kõlas kambrist vastulauseid robinal, täis tulist õigust ning püha nördimust — et siin ei lasta ka rahulikult olla... Ja tülitaja pidi ukse tagant lahkuma kaotajana, sest kambrist kõlavad argumendid mõjusid tummakslöövalt.
  • Artur Adson, "Neli veskit", rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas — silmad läänes", Tallinn: Eesti Päevalehe AS, 2010, lk 29


  • [Nero Wolfe:] "[---] Veel üks tilluke asjaolu: mr. McNair ütles mulle kolmapäeva õhtul, et ta naine suri, kuid tütre surmast ta ei rääkinud. Ta ütles, et kaotas oma tütre. See on muidugi tavaline eufemism surma kohta, aga miks ei kasutanud ta seda ka oma naise puhul? Inimene võib rääkida kas otsesõnu või siis eufemismides, kuid koos, ühes ja samas lauses, ei kasutata mõlemaid just sageli. Ta rääkis, et ta vanemad on surnud. Kaks korda ütles ta, et tema naine on surnud. Aga mitte tütar — ta ütles, et kaotas tütre." (ptk 18, lk 239)
    • Rex Stout, "Punane laegas", tlk Liina Tordik, sari: Öölane, nr 65, Tartu: Elmatar, 2002


  • [Alley Oop:] "Selle kultuuri juures on kõige mõnusam asi toiduküllus," kuulutas ta. "Vanadel hallidel aegadel olid meil oma paremad ja halvemad päevad. Püüdsime mastodoni kinni ja sõime oksendamiseni, siis sõime veel ja ..."
"Ma kahtlen," sõnas vaim hoiatavalt, "kas see on õhtulauas kõige sobilikum teema."
Oop heitis Carolile pilgu.
"Seda vähemalt peab minu auks ütlema," lausus ta, "et ma olen siiras. Kui ma pean silmas oksendamist, siis ma ka ütlen oksendamine, aga mitte antiperistaltika."


  • Zooni hõimu vaenlasi ärritas alati kõige rohkem mitte lihtsalt nende ausus, mis oli vihastamisväärselt kõikehõlmav, vaid ka nende täielik otsekohesus mis tahes teema käsitlemisel. Zoonid ei olnud iial midagi kuulnud eufemismidest ega oleks aru saanud, mida niisuguse asjaga peale hakata, kui see neil olemas oleks olnud — peale selle, et nad oleksid seda kahtlemata nimetanud "kenaks viisiks midagi vastikut öelda". [---] On oluline mõista, et kuna suurem osa zoonidest valetada ei oska, tunnevad nad suurt austust iga zooni vastu, kes suudab väita, et maailm on midagi muud, kui ta tegelikult on, ning Valetaja positsioon hõimus on ülimalt auväärne. [---] Teised rassid panevad seda kõike väga pahaks. Neile tundub, et zoonid oleksid võinud tarvitusele võtta mõne sobilikuma tiitli, nagu näiteks "diplomaat" või "suhtekorraldaja".
    • Terry Pratchett, "Võluv võrdsus", tlk Aet Varik, Tallinn: Varrak, 1999, lk 92


Proosa[muuda]

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel