Mine sisu juurde

Hüüumärk

Allikas: Vikitsitaadid

Luule[muuda]

Juba viskavad puud pikki siniseid, varje
üle vanade ja värskete vagude.
Tänaseks aitab!
Viivita veel väheke, läheme koos, palub päike.
Aga kodukatus kutsub ja korsten kiirustab:
leem valmis, liha laguneb!
maalides sirge suitsujoaga hüüumärgi
õhkõrnale, tuuletule õhtutaevale.


Temal käib hoogude kaupa,
temal ei ole püsiv.
Nokib üks märk ta laupa —
hüüumärk, aga küsiv!

  • Juhan Viiding, "Maailmarändur" kogus "Ma olin Jüri Üdi" (1978), lk 145


Bussist poetub inimesi alevikku,
uibuistikuid tassib üks vanamees kraps.
Kiirel käigul eemalduvad hämarikku
haljas hüüumärk, punane punkt — ema, laps.

  • Mats Traat, "Vingest põhjatuulest" kogus "Septembrifuuga" (1980), lk 58

Proosa[muuda]


  • Armetu pilge on see, mis annab endale vaba voli interpunktsiooni osas ning kasutab hüüumärke, küsimärke ja mõttekriipse piitsade, lingude ning odadena.
    • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 32


  • Proua Rachel tundis, et ta mõistus oli saanud ränga hoobi. Ta isegi mõtles hüüumärkides. Poiss! Kõikidest inimestest just Marilla ja Matthew Cuthbert adopteerivad poisi! Vaeslaste varjupaigast! Nojah, maailm hak­kab ennast kindlasti pea peale pöörama! Pärast seda ei raba teda enam miski! Mitte miski!



  • "Ja selle sedeli peale võib kirjutada, millest see tuleb, et meie peame kandma seda värvi rõivaid," ütles kortsusnäoline mees, kellel oli suur aadamaõun. Ta ulatas Riina poole paberossikarpi. "Kas tohib pakkuda? Meiesugused peavad kandma neid rõivaid sellepärast, et meid võiks silmas pidada. Nii on lood. Need rõivad on kui hüüumärk. Nii see on." (lk 247)
    • Marja-Leena Mikkola, "Naisskulptor", rmt: Eila Pennanen, Kerttu-Kaarina Suosalmi, Eeva Kilpi, Marja-Leena Mikkola, "Novelle", tlk Luule Sirp, 1987, lk 215-271


  • Kirjutamisel kuupäeva mitte unustada ja juuksekarv kirja sisse panna, ütles Edgar. Kui kirjas enam juuksekarva ei ole, siis on teada, et kiri on vahepeal lahti tehtud.
Üksikud juuksekarvad, mõtlesin endamisi, sõidavad rongides mööda meie maad. Edgari tume juuksekarv, minu hele. Kurti ja Georgi punased juuksekarvad. Mõlemat nimetasid üliõpilased kuldpoisteks. Üks lause küünekääridest, mis tähendab ülekuulamist, ütles Kurt, läbiotsimise kohta lause kingadest, varjamise kohta tuleb öelda, et olen külmetanud. Pöördumisel tuleb alati panna hüüumärk, surmaohu olemasolu korral ainult koma.