Kaupmees

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Kaupmehed)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lehmakauplejad (Hando Mugasto)

Kaupmees on isik, kes püüab omale kuuluvaid kaupu võimalikult kõrge hinna eest maha ärida, et saadud raha eest uusi kaupu osta ja eelpoolkirjeldatud protsessi korrata.

Piibel[muuda]

Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid.
Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.


Luule[muuda]

Kui seilab kaupmehe alus
otsima tundmatut riiki,
teokarpe ma mitut liiki
kogun, mis siinsamas jalus,
kuulates ööbikut salus,
mis kõrvuti allikaga
ja naerdagu aga.


Üks rikas kaupmees seisis
Kord vaekausi ees
Ja vaese lese kuldtükk
Tal vaagis kausi sees.
/---/
"Kuldtükk on taksist kergem,
Ei jookse enam ta:
Ei või tast rohkem anda
Kui paljalt poole ma!"

"Ei see või õige olla:
Ta terve täieste!
Ma palun, kulla herra:
Teist korda kaaluge!"

Ja palav pisar veeres
Kuldtüki kausisse.
Kuid kaupmees kostis külmalt:
"Vaev tühi tõeste!"

Ta siiski kaalus jälle
Ja vaagis teravalt
Ja vaata: kuldtükk vajus
Vaepommist raskemalt.

Siis maksis täie hinna
Ta sõnalausmata.
Oh lese silmapisar,
Kui palju kaalud sa!


Ei kaupmeest mina taha
Ka kaasaks omale:
Liig palju ehteid ostab
Ta oma kaasale.

  • Anna Haava, "Võin", rmt: "Laulan oma Eesti laulu", Tallinn, 1996, lk 15

Proosa[muuda]

  • [Don Ramón:] Aga pea meeles, et seikluste tee on loobumise tee. On ainult kaht liiki inimesi — kaupmehed ja vaimulikud, rahu ja seikluste otsijad. Rüütlid on püüdnud neid kaht teed ühendada, aga see pole kunagi õnnestunud. Tuleb aeg, kus nad peavad valima — ja siis ei ole neid enam. On ainult nimed nagu tühi mõõgatupp."
    • Karl Ristikivi, "Surma ratsanikud". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, lk 15


  • [John Hawkwood:] Pealegi on Itaalia kaupmehed nii kavalad, et on parem ennast nendega mitte liiga tihedalt siduda. Prantslased on ausamad ja rumalamad, sellepärast hoian alati nende poole. (Inglased on liiga ausad ja liiga rumalad, mispärast ka nendega pole midagi peale hakata.)
    • Karl Ristikivi, "Mõrsjalinik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 240


  • Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske veega täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise komme Euroopas ja kõigepealt Viinis läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud vaenlase laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. Kaupmees oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks türklased neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese kohviku ...
    • Karl Ristikivi, "Kahekordne mäng". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, lk 106–107


  • Õuel, värava juures rääkis õie ja Kullaga tuttav kausikaupmees, kellelt ema kausse, tasse ja taldrikuid räbalate vastu vahetas. Lapsed tundsid kaupmeest hästi, sest juba palju aastaid ööbis ta ikka Arutalus, kui ta tee sealt õhtul mööda viis. Täna tuli kausikaupmees muidugi ainult kaupa pakkuma, sest õhtu oli veel üsna kaugel. Kausikoorem seisis värava taga, teel. (lk 52)


  • Teistes Euroopa pealinnades on rikkus ja vaesus, elegantsed linnaosad ja tööliskvartalid rangelt üksteisest eraldatud, Peterburis seevastu oli kõik läbisegi. Uhke palee kõrval seisis väike, armetu ja madal puulobudik, luksusrestorani kõrval räpane kõrts. Suvi polnud Peterburi jaoks õige aeg, "seltskond" viibis suuremalt jaolt oma mõisates või suvituskohtades. Sellegipärast pani "saartel" asuvate suurte restoranide õhtune luksus imestama: naiste dekolteed ulatusid peaaegu nabani ning väärtuslikke ehteid võis näha tohutul hulgal. Oli ka kaupmehi Nižni Novgorodist ja teistest sisemaa linnadest. Need olid suurt kasvu kandilised räpased habemikud, kes tulid restorani, säärsaapad ja ratsapüksid jalas, jõid palju, lärmasid, möirgasid, sülitasid avalikult põrandale ning jätsid kelnerile sada rubla jootraha. Õhtuti mängisid "saartel" vene mustlased, kelle muusika erutas veel rohkem kui ungari mustlaste oma. Ka siin vajutasid valged ööd kõigele ebamaisuse pitseri, kõik mõjus peaproovina päevavalgusega täidetud teatris, mitte aga tragöödia viimase vaatusena, mis aeglaselt, ent kindlalt lõpule lähenes. (lk 98-99)

Vanasõnad[muuda]

  • Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
  • Ega kaupmees muna muna vastu vaheta.
  • Kauple kui juut, maksa kui saks!
Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel