Mine sisu juurde

Kurgivõileib

Allikas: Vikitsitaadid

Kurgivõileib on inglaste arvates inglise kokakunsti tipp, sest teist nii peent toitu ei ole nad veel välja mõelnud. Tavaliselt tarvitatakse neid koos kellaviietee ja vikaaridega, kui just mõnd sobilikku mõrva ei juhtu käepärast olema.


Draama[muuda]

  • Jack: Miks kurgivõileivad? Milleks nii noorele inimesele säherdune meeletu ekstravagantsus? Kes teed jooma tuleb?
Algernon: Oh, need on ainult tädi Augusta ja Gwendolen... Palun ära kurgivõileibu puuduta. Need on tellitud spetsiaalselt tädi Augusta jaoks. (Võtab ühe ja sööb ära.)
Jack: Noh, sina oled neid kogu aeg pistnud.
Algernon: See on täiesti teine asi. Ta on minu tädi...
Leedi Bracknell: Palun vabandust, kui me pisut hilinesime, Algernon, kuid ma pidin külastama kallist leedi Harburyt. Ma pole tema pool käinud sestsaati, kui tema vaene abikaasa suri. Ma pole kunagi näinud, et üks naine sedavõrd muutuks; ta näeb kakskümmend aastat noorem välja. Ja nüüd võtaksin ma tassikese teed ja ühe neist kenadest kurgivõileibadest, mida sa mulle lubasid.
Algernon: Muidugi, tädi Augusta. (Läheb teelaua juurde.) ... (Tõstab õudust tundes tühja taldriku.) Püha taevas! Lane! Miks meil ei ole kurgivõileibu? Ma spetsiaalselt tellisin neid.
Leedi Bracknell: See pole tõesti kuigi oluline, Algernon. Ma sõin mõned koogikesed leedi Harbury juures, kes paistab nüüd elavat puhtalt naudingute nimel.


Proosa[muuda]


  • [Randolph Henry Ash:] Ja Te saadate mulle luuletuse ja täheldate arukalt, et luuletused on väärt rohkem kui kõik maailma kurgivõileivad. On tõesti - ja eriti Teie luuletused -, aga Te võite kujutleda poeetilise kujutlusvõime rikutust ning selle iha toituda kujuteldavatest kurgivõileibadest, mille see manab esile, kuna neid ei ole kindlasti võimalik saada, kui mingi Inglise taevamanna - oh, need täiuslikud rohelised sõõrid - oh, see peenelt aimuv soolamaitse - oh, see värske, hele või - oh, ja eelkõige pehmed, valged saiaraasukesed ja äsja küpsetatud saia kuldne koorik - ja nii, nagu elu kõigis külgedes, idealiseerib väsimatu mõttekujutus seda, mida on võimalik napsata ja alla neelata hetkelise vaoshoitud ahnusega, kaine faktiga. (lk 196)


  • [Serafine von Uberwald:] "Me ootasime mõnda rohkem... kogenud... diplomaati."
"Oh, ma oskan õhukesi kurgivõileibu ulatada nagu nalja," ütles Vimes. "Ja kui on vaja kullapaberis šokolaadikuule kuhja seada, siis olen ma just õige mees."
  • Terry Pratchett, "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2006, lk 193


  • Cádizi katedraali kuldne kuppel hakkas just paistma. Ta oli püüdnud seda mitte vahtida samavõrd, kui oli püüdnud mitte vahtida Kuningliku Suverääni lippudeta maste. Tänahommikuse seisuga polnud ta kaldal olnud kakskümmend kuud ja kaks päeva. Ta polnud seda kunagi eriti pakiliselt igatsenud, kuid Cádiz oli teistsugune. See ei olnud kodus; ta oli liiga sageli kolinud, et omada kodu, välja arvatud kohana, kus oli enamik tema riideid, kuid see oli paik, mis talle meeldis, ja mil iganes ta seda vaatas, mõtles ta, kas seal on samad preestrid. Siiajõudmisest saadik oli ta hakanud tahtma minna taas tõelisele missale, ehtsasse kirikusse, mitte kahvatuhallide inglaste kirikusse, kus on nende lödid pastorid. Oli midagi jälestusväärset usus, mil polnud selgroogu ja hambaidki jagus vaid selleks, et end kurgivõileivast läbi närida.
    • Natasha Pulley, "The Kingdoms" ("Kuningriigid"), NY etc.: Bloomsbury, 2021


Luule[muuda]

  • Vaatasin, kuidas seersant sihib, kuidas kurdi poisi suhu antakse tina ja tuld -
asfaldil tema nägu,
see kontidest kaart ja lahtised klapid.
Midagi on õhus. Õhus on midagi, mis ootab meilt liialt palju.
Muld on tasa.
Tornivahid söövad kurgivõileiba. (lk 18)