Martin Eden

Allikas: Vikitsitaadid
Jump to navigation Jump to search

"Martin Eden" (1909) on ameerika kirjaniku Jack Londoni romaan. "Martin Eden" kuulub Londoni loomingu kõrgperioodi. Teos on autobiograafiliste sugemetega.

  • Ent piiratud inimene oskab piiratust näha vaid teistes. Ta pidas enda vaatevälja väga avaraks ja punktid, kus tema maailmavaade Martini omaga kokku põrkas, pidas ta tema piiratuse tähiseks.
    • VIII peatükk
  • Ruthi juures ilmnes tavaline ühekülgsus, mis paneb inimolendi arvama, et nimelt nende nahavärv, uskumus ja poliitika on parimad ja teiste, üle maailma laialipillutatud inimeste vastu pole saatus nii helde olnud. Just seesama kitsarinnalisus sundis vanu heebrealasi jumalat tänama, et see ei lasknud neil naistena sündida, ja saadab tänapäeva misjonäre maailma otsa jumalaid ümber vahetama.
    • VIII peatükk
  • Pole mingit erinevust; üks kirjutab anekdoote ja vemmelvärsse, teine piinab kirjutusmasinat, laseb endale dikteerida või peab raamatuid. See kõik pole eesmärk, vaid ainult vahend.
    • XXII peatükk
  • Sinus kõneleb austus kivinenud tavade vastu.
    • XXX peatükk
  • Teie töödes on midagi niisugust, mis ei lase teil ajakirjadesse sisse pääseda. Neis on sisu, ja ajakirjad pole niisuguse iseärasusega harjunud. Nad tahavad vesist pisarlikku laket, ja jumal teab, et nad saavad seda, aga mitte teilt.
    • Russ Brissendon, XXXI peatükk
  • Liiga sageli kirjutavad inimesed, kes ise kirjutada ei oska, neist, kes oskavad.
    • Martin Eden, XXXII peatükk
  • "Tähendab luulest pole võimalik ära elada?"
    "Kindlasti mitte. Milline narr seda loodabki? Riimimisest aga küll."
    • XXXII peatükk