Võsa

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Aga praegu? Kui väike on praegu minu mälestuste kimp, mida olen korjanud lapsepõlve aiast? Kas mu lapsepõlve aed on ka padrik, mida ma praegu puhastan, et sinna alla saaksid uuesti kasvada ülased?


  • Eestis on tuhat järve, tuhat viissada saart, viis tuhat allikat, seitse tuhat jõge, kümme tuhat sood - ent kui palju on võsa, seda pole mitte keegi kokku lugenud. Keegi pole teinud Eesti võsakaarti. Keegi pole veel visandanud võsanduse põhijooni, pannud paika padrikute paradigmat. Nii ma võtangi endale julguse kuulutada end Eesti esimeseks võsasoofiks, Emajõe Suursoo Euroopa võsapealinnaks ning iseennast selle täievoliliseks linnapeaks.

Luule[muuda]

Pikk unustatud metsatee,
kuis armastan su põlist rahu,
kord hirvena sa paged eest,
kord kaotan sind ma lumevahus.
...
Ja aastaid magad hämaras
sa võsastiku pehmes süles,
kord elustub me sõprus taas —.
saehelin äratab sind üles.

  • Heljo Mänd, "Metsatee", rmt: "Rada viib maanteele", 1960, lk 18


Hoidkem võsa, las ta vohab, las ta olla.
Ükskord jälle põletame alet.
Siis saab jälle põldu,
väljapuhand maad.
Hoia võsa, kui sa hoida saad.

  • Juhan Viiding, "Maa, mis võsa all", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 489