Vandenõu

Proosa

• Siber — see sõna lasus luupainajana kogu maal. Vene seadustekogu paragrahv 1 määras, et igaüks satub karistuse alla, kui ta tsaari isikut solvab tegude, sõnade või mõtetega. Kes tabati lugemas keelatud raamatut, sattus Siberisse, kes õpetas talupoegade lapsi ilma loata, sattus Siberisse, karskusseltsi kuulumise eest satuti Siberisse, iga spordiühing, karskusselts oli võimude silmis potentsiaalne vandenõulaste jõuk. Suurematel mõisatel oli oma urjadnik, maapolitseinik, ning tolle tunnistusest piisas, et saata inimesed pikale teekonnale.

Ja mis kõik ei ohustanud tsaari püha isikut ja mitte vähem püha režiimi! Minu tellitud "Neue Freie Presse" jõudis kohale nii tsensuuritult, et tavaliselt olid loetavad vaid õukonna- ja seltskonnauudised, Hardeni väljaandest "Zukunft" ei jäänud enamasti midagi alles. Isegi konversatsioonileksikon, mis saadeti mulle koos mu teiste raamatutega järele, jõudis kohale suurte mustade plekkidega märksõna "Venemaa ajalugu" juures.

Balti parunid, üdini saksameelsed ja kõige venepärase metsikud vaenlased, leidsid režiimi äärmiselt sümpaatse olevat; nendega ei juhtunud midagi ning režiimi abiga hoidsid nad oma töölisi vaos.

• Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 85

• Ülemleitnant Lukáš oli kõduneva Austria keisririigi tüüpiline tegevväeohvitser. Kadetikool oli kasvatanud temast kahepaikse inimese. Seltskonnas rääkis ta saksa keelt, kirjutas saksa keeles, kuid luges tšehhi raamatuid, ja kui oli õpetajaks üheaasta-vabatahtlike koolis, kus õppisid ainult tšehhid, ütles ta neile usaldavalt: "Jäägem tšehhideks, ainult et keegi ei tohi seda teada. Mina olen kah tšehh." Ta pidas kogu tšehhi rahvast mingiks vandeseltsiks, millest on parem end eemale hoida.
  • Jaroslav Hašek, "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", tlk Lembit Remmelgas, 1975, lk 177

• Olime nagu abieluinimesed, vandeseltslased, tegelased raskes stseenis, kes vuristavad teksti, ise oma sõnade tähendust mõistmata. (lk 43)
  • Joyce Carol Oates, "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 27–49

• Ta mõtles niimoodi sellepärast, et ta tahtis, et selle kõige taga oleks vandenõu. Palju meeldivam oli kujutleda, et kusagil suitsuses ruumis istuvad privileegidest ja võimust hulluks ja küüniliseks läinud mehed ja hauvad brändiklaasi juures salaplaane. Sellest kujutluspildist pidi kinni hoidma, sest siis ei pidanud mõtlema sellele, et halbu asju juhtub ka sellepärast, et tavalised inimesed – need, kes oma koera karva harjavad ja lastele unejuttu räägivad – on võimelised pärast seda välja minema ja tegema kohutavaid asju teiste tavaliste inimestega. Palju lihtsam oli ajada kõik müütiliste Nende süüks. Hirmus ja masendav oli mõelda, et Nemad ongi Meie. Kui midagi tegid Nemad, siis polnud see kellegi süü. Aga kui seda tegime Meie, missugune siis olen Mina? Lõppude lõpuks olen Mina ju üks Meie hulgast. Paratamatult. Mina pole igatahes kunagi pidanud end Nende hulka kuuluvaks. Mitte keegi ei pea ennast Nende hulka kuuluvaks. Me oleme alati üks Meie seast. Halbu asju teevad Nemad.

Oma varasemas elus oleks Vimes umbes selle koha peal pudelil korgi maha võtnud, ilma et talle üleliia korda oleks läinud, mis pudeli sees on, peaasi et see oleks nii kange, et seinalt värvi lahti võtab...

• Terry Pratchett, "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 168

• "Minu meelest ei tohiks sa auroriks hakata, Harry," ütles Luna ootamatult. Kõik vaatasid teda. "Aurorid on osalised Rotfangi vandenõus, ma arvasin, et kõik teavad seda. Nad teevad seestpoolt ministeeriumi lammutamise nimel tööd ning kasutavad selleks igasugust musta võlukunsti ja igemehaiguseid."
  • J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2005, lk 274

• Tulemus on, et ei väidelda enam konkreetse inimesega konkreetse probleemi üle, vaid mingi müütilise vandenõuga, mille kehastajaks oponent on. Nii oponent kui probleem mütologiseeritakse ja tekib kujutelm, nagu ei oldaks vastamisi teise inimesega, vaid mingi müütilise mitmepäise olendiga, kelle vastu ei aita loogika, vaid raevukas retoorika. /---/ Ja lähebki suhtlus rikki – ei räägita enam üksteisega, vaid üle üksteise peade oma hirmude ja ängidega.
  • Aare Pilv, "Nüansimeele kriis". Postimees, 17. jaanuar 2016

Film ja draama

• Admiral Aaron: "Mida te teate vandenõudest, kapten?"

Picard: "Oletan, et kaugeltki mitte piisavalt."

Admiral Aaron: "Eks ole, see on nende paeluv omadus. Kui sepitsused on tõelised, ei tea neist mitte keegi. Ja kui neid juba kahtlustatakse, pole nad peaaegu kunagi tõelised."

Admiral Savar: "Muidugi välja arvatud neisse uskujate paranoilistes kujutelmades."  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / BirgittaMTh)}

Admiral Aaron: "What do you know of conspiracies, Captain?

Picard: "Not nearly enough, I suppose."

Admiral Aaron: "That's the charming thing about them, isn't it? When a machination is real no one knows about it. And when it's suspected, it's almost never real."

Admiral Savar: "Except, of course, in paranoid delusions for those who believe."

• "Star Trek: The Next Generation", 1.24 [25], "Conspiracy", 34:31, Paramount Television, 7. mai 1988, stsenaarium Tracy Tormé

• [Rosencrantz:] Ma niikuinii ei usu seda.

[Guildenstern:] Mida?

[Rosencrantz:] Inglismaad.

[Guildenstern:] Nii et see on lihtsalt kartograafide vandenõu?

• Filmist "Rosencrantz ja Guildenstern on surnud", Tom Stoppardi stsenaarium ja režii

• [Herzen:] Enne Peetrit polnud Venemaal kultuuri. Elu oli kole, vaene ja metsik. Meie ainus traditsioon oli sissetungijate ees alistumine. Teiste rahvaste ajalugu on vabanemise ajalugu. Venemaa ajalugu kulgeb vastassuunas, orjusse ja vaimupimedusse. Kirik sinu armunud ikoonimaalija kujutluses on nurgapreestrite ja pühitsetud õukondlaste ühine vandenõu koos politseiga. Selline maa ei näe mitte kunagi valgust, kui me sellele selja keerame, ja valgus on siin. Läänes. Mitte teises suunas.
  • Tom Stoppard, "Laevahukk", 1. vaatus