Nelk: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: lisatud Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid |
Resümee puudub |
||
16. rida: | 16. rida: | ||
</poem> |
</poem> |
||
* [[Luis de Góngora]], "Sonett", tõlkinud [[Jüri Talvet]] ("Maailmakirjanduse lugemik", Tallinn: Koolibri, 1993, lk 266) |
* [[Luis de Góngora]], "Sonett", tõlkinud [[Jüri Talvet]] ("Maailmakirjanduse lugemik", Tallinn: Koolibri, 1993, lk 266) |
||
<poem> |
|||
Su [[suu]] mul jälle oli üllatav |
|||
Ning uus: kui lõhnav, kasteniiske nelk |
|||
Ta hõõgus näos, kus joovastuse helk, |
|||
Ja veretades tuksatas kui [[haav]]. |
|||
</poem> |
|||
* [[Marie Under]], "Üllatus" kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 41 |
|||
<poem> |
<poem> |
||
Varjud kui [[nunn]]ad lähevad mööda, |
Varjud kui [[nunn]]ad lähevad mööda, |
||
Loogeldes |
Loogeldes [[loor]]e, kuhu punavad nelgid |
||
[[Suudlus]]i; [[viiruk]]it vaigutab väike [[reseeda]]; |
[[Suudlus]]i; [[viiruk]]it vaigutab väike [[reseeda]]; |
||
Valgeis [[sõrm]]is [[nartsiss]]ide neitsid |
Valgeis [[sõrm]]is [[nartsiss]]ide neitsid |
||
Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. |
Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. |
||
</poem> |
</poem> |
||
* |
* Marie Under, "Õhtu" kogus "Sinine puri", lk 14 |
||
Redaktsioon: 31. jaanuar 2021, kell 23:29
Nelk (Dianthus) on rohttaimede või poolpõõsaste perekond nelgiliste sugukonnas. Perekonda kuulub umbes 300 liiki. Eestis kasvab looduses kolm nelgiliiki, sagedasemad on roosakaspunaste õitega nurmnelk (Dianthus deltoides) ja valgete õitega nõmmnelk (Dianthus arenarius).
nii kaua kui seob silmi huulte puna
veel enam kui õrn nelk sul hurmana
...
eks naudi, kuni sest, mis oli nelk,
kuld, lüüm kristall ja liilia vanasti –
...
neist, sinust endast – saab vaid vari pelk
ja muld ja tolm ja suits – eimidagi.
- Luis de Góngora, "Sonett", tõlkinud Jüri Talvet ("Maailmakirjanduse lugemik", Tallinn: Koolibri, 1993, lk 266)
Su suu mul jälle oli üllatav
Ning uus: kui lõhnav, kasteniiske nelk
Ta hõõgus näos, kus joovastuse helk,
Ja veretades tuksatas kui haav.
- Marie Under, "Üllatus" kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 41
Varjud kui nunnad lähevad mööda,
Loogeldes loore, kuhu punavad nelgid
Suudlusi; viirukit vaigutab väike reseeda;
Valgeis sõrmis nartsisside neitsid
Kannavad küünlaid, kust kukuvad virvlevad helgid.
- Marie Under, "Õhtu" kogus "Sinine puri", lk 14
Varjude lainetus
kustub ja helgib,
hämarast tõusevad
metsikud nelgid.
Punase õie
ma kividelt murran
ja nutan, et eales
pole võimalik surra.
- Betti Alver, "Aimus" kogus "Tolm ja tuli", lk 67
Ahjaa... see armastus. Ta kummalisi helke
mu ärkvelolekusse ära segab und.
Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke.
Mu akna taga langeb lõppematult lund.
- Doris Kareva, "Aeg" kogust "Päevapildid" (1978)