Pesakast
Proosa
[muuda]- Meie tulevane maja pidi asuma Barcelona lääneservas mäeküljel. Tuvid pidid saama omaette torni, mille tippu viib keerdtrepp, trepi äär on palistatud pesakastidega ja igale pesakastile teeb Quimet külje peale tillukese akna ja kõige üles teravatipulise katusega terrassi, kust tuvid lendavad Tibidabole ja selle ümbrusse. Quimet ütles, et tuvid teevad temast tuntud mehe, sest majaomanikuna ja oma aja peremehena hakkab ta tõuge ristama ja ühel päeval teenib sellega veel tuvikasvataja aumärgi.
- Mercè Rodoreda, "Teemandi väljak" tlk Maria Kall, LR 21-23 2014, lk 66
- Melissa oli Bristolis, kus ta uurimistööd tegi, kinnisvarabüroo akna all maha kukkunud kinnast üles tõstnud ja end sirgu ajades oli naise pilk langenud ülesvõttele, mis oli tehtud säraval talvehommikul, mil lumi katkiseid katusekive varjas ja varjud said taevasinalt tooni. Murul seisis linnuvann ja õunapuu külge oli naelutatud pesakast. Naine mäletas mõtet, et lisa veel vaid punarind ja sentimentaalse sisuga tekst, ja ongi jõulukaart olemas.
- Betty Rowlands, "Mõrv Viirpuu villas", tlk Piret Lemetti, 2019, lk 8
- Pedäjä küleh om väikoisile tsirkele tettü pesäkastikene, tah omma ummi poigi kasutanu kärbläsenäpi ja tigase. Pesakaste ole ma tennü peris pallo, näid om aiah, osa sai ka mõtsa viidüs, suurembalt jaolt omma naihte kastehe iks kolinu kärbläsenäpi. (lk 25)
- Ussaiah ja kuuri takah pargih omma kuldnoka vai nigu mi kandih üteldäs musti rästide pesakasti, nimä tuleva taha egä kevväi, paari kasti tuleva kuldnokki peräh piirpääsökese vai tornipääsökese, nigu vanaesä näid kutse. (lk 25-26)
- Jaan Kaplinski, "Mõtsa ja tagasi", 2014
Luule
[muuda]TÜHJAD VETTIND PESAKASTID
vaatavad meid kõrgeist puist.
Näevad: tuttavad said kokku,
halli udu tõuseb suist.
/---/
Sellel tallatäiel mullal
me ei teagi teineteist!
Ainult linnupesakastid
kõiki näevad kõrgeist puist.
- Paul-Eerik Rummo, valikkogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 74
Tema on meistermees, hoolas ja käbe —
ega vist söömagi tulla ei läbe.
Lootsiku õõnestas puuhalust toorest,
pilli siis valmistas pajupuu koorest.
Saagis üht lauda ning pulgakest vestis,
nõnda seal tegevus lõunani kestis.
Praegu on uhiuus pesakast vahtras.
Linnuke, oskad sa paremat tahta!!
Emagi seda nüüd vaatab kui ehet —
oleks kui tõeliselt puutöömehelt!
- Paul Haavaoks, "Meistermees" kogus "Valge pilliroog" (1974), lk 69
see pilt laulvast kuldnokast
mis on üles võetud mu koduaias
viimasel nõukogude suvel
ei suuda öelda midagi
tema oskuse kohta matkida
oma lähiümbruses kõlavaid hääli.
pesakast on kirsipuu külge kinnitatud
mina seisan selle all porilombis
jalas väikesed sinised kummikud
ja hakkan vähehaaval aimama
et sõnade teekonda maailmas
ei ole võimalik suunata.
- Maarja Pärtna, "Aed" kogus "Vivaarium" (2019), lk 16