Puusepp

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Christen Dalsgaard, "Puusepa töötuba" (1855)
Erik Henningsen, "Tass kohvi puusepale"

Piibel[muuda]

  • Ja sündis, et kui Jeesus oli need tähendamissõnad lõpetanud, lahkus ta sealt
54 ja tuli oma kodukohta ning õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: "Kust on pärit tema tarkus ja vägevad teod?
55 Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks?
56 Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis talle see kõik on tulnud?"
57 Ja nad põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: "Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas."

Proosa[muuda]

  • Loomisrõõm on ebatavaline asi. Isegi puusepal, kes kunagi meisterdas ühe meie ekspeditsioonimaja jaoks erakordselt koleda puust käterätinagi, oli loovat vaimu. Kui talt küsiti, miks ta tellimuse vastaselt oli teinud sellele niisugused tohutu suured jalad alla, lausus ta etteheitvalt: "Ma lihtsalt pidin tegema, sest sihatsena on see nõnna ilus!"
Noh, meile paistis see kole, kuid tema meelest oli see ilus ja tema valmistas selle loovas vaimus just sellepärast, et nii tundus ilus. (lk 512-513)


  • Raketid panid põlema luised aasad, muutsid kivi laavaks, puu söeks, vee auruks, tegid liivast ja kvartsist rohelist klaasi, mis vedeles laiali pillatud peeglitena kõikjal ümberringi, peegeldades sissetungi. Raketid tulid nagu trummid, mis põrisevad öös. Raketid tulid nagu rändrohutirtsud parvedes ja maandusid punase suitsu õhetuses. Ja rakettidest jooksid välja mehed, vasarad käes, et tagudes anda võõrale maailmale ilmale niisugune kuju, mis on silmale tuttav, peksta minema kõik võõrastav. Neil olid naelad otsapidi suus, nii et nad sarnanesid metallhammastega lihasööjatega. Nad sülitasid neid oma käbedatesse pihkudesse, kui nad klopsisid püsti sõrestikseintega majakesi ja vudisid sindlitega üle katuste, et pilgu eest varjata jubedaid tähti, ja panid üles rohelised aknaeesriided, mida ette tõmmata, et öö välja sulgeda. Ja kui puusepad olid edasi rutanud, tulid naised lillepottide ja sitsi ja pannidega ja alustasid köögis kolistamist, et summutada vaikust, mida tekitas Marss, mis ootas ukse ja kardinatega kaetud akna taga.


  • Ja siis korraga, nii et ma esiotsa õieti arugi ei saanud, sest ta põimis selle muu jutu sisse, ütles ta: vaene Maria... Ja jälle katoliiklike valitsejate emad, ja et ehk me saame peagi abielluda, sest kaks tema sõpra otsivat talle juba elamist. Ja et siis ta meisterdab mulle igavesti uhke mööbli, nii kui ma seda näen, kukun pikali, sest ega ta asjata puusepp ole, ja et tema on nagu püha Joosep ja mina nagu jumalaema. (lk 12)

Kirjandus[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel