Reet Aus

Reet Aus Londonis 2009

Reet Aus (sündinud 26. juulil 1974 Tallinnas) on Eesti moe-, teatri- ja filmikunstnik, õppejõud ja ettevõtja.

Intervjuud

• [TÜ vabade kunstide professoriks valimisest:] Armastan vaadata ja analüüsida erinevaid elukeskkondi: linnu, külakogukondi, slumme. Üha rohkem huvitab mind inimese sisekeskkond ja selle mõju välisele. Professuuris teekski sissevaate jätkusuutliku elu võimalikkusesse siin ja praegu, kuna ilmselgelt on tekkinud kahtlused inimestena elatud elu eetilisusest pikema aja vältel.
  • Reet Aus; "Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks valiti Reet Aus", ERR, 12.05.2022

• Tekstiilitööstust on võimalik korraldada nii, et me ei tekita keskkonnale kahju. Miks me seda ei tee, see on minu jaoks miljoni dollari küsimus. Tegelikult ma muidugi tean vastust: selle taga on ahnus, kapitalism ja kasvule orienteeritud majandusmudel.
  • Reet Aus: vanimad riided mu garderoobis on 60 aastat vanad. Euroopa Komisjoni esindus Eestis, 9. detsember 2021

• Kiirmood – labaselt öeldes – on saatanast ja me ei peaks seda ostma ega toetama, see on ainus viis, kuidas tarbija tegelikult saab hääletada – oma rahakotiga.
  • Reet Aus, cit. via: Õnne Puhk, "Reet Aus: ostes paari teksaseid, tasub mõelda ka oma keskkonnajalajäljele", Pealinn, 29. mai 2020

• Tarbija on hunt, kes toimib karjaloomana. Hunt võib olla nii sanitar kui ka koletis.
• 25-eurosed teksad on nii soodsad ainult seetõttu, et tootmisriikides saab kasutada odavat lapstööjõudu, osta vett mitte millegi eest, toota energiat kivisöest ja jäätmed üle aia visata. Praeguses maailmas on eelnev vaikimisi aktsepteeritud.

Tarbijal on de facto ja de jure võimalus hääletada rehepapluse poolt muu maailma arvelt. Küsimus on selles, kas tarbija tahab olla koletis- või sanitarhunt.

• Kvaliteedipõhiste tarbijavalikute kõrvaltoime on positiivne mõju ringmajandusele – kvaliteetset toodet kantakse rohkem kui kolm-neli korda, seda ei visata kergekäeliselt minema ning kui visataksegi, siis on kvaliteetsele tootele nõudlust järelturul. Seegi põhimõte kehtib igas valdkonnas, olgu tooteks rõivaese, sõiduauto või pesumasin.
  • Reet Aus, "Kvaliteedist kantud tarbija kui majanduse gaasipedaal" ERR, 1. juuni 2020

• Viie euro eest ei ole võimalik T-särki teha. Ilma selleta, et sa võtaksid selle materjali ja teeksid selle protsessi kellegi teise arvelt. Ma arvan, et eks see on iga inimese isiklik küsimus, et keda ma tahan toetada ja kellele ma oma raha tahan anda.
  • Reet Aus, cit. via: "Riiete juurdehindlus on tohutu tume ala" ERR, 17. september 2020

• Oluline on hoida oma asju võimalikult kaua kasutuses. Osta tuleb kalleid, kauakestvaid ja jätkusuutlikult valmistatud asju, mida valmistades ei ole tehtud liiga keskkonnale ega inimestele. Öelge mulle üks põhjus, miks me peaksime tegema asju, mis kahjustavad meid ümbritsevat? See lihtsalt ei ole arukas. Ja palun, ärge kasutage kilekotte, see on nii eilne päev. Tarbige taastuvenergiat, see on meil Eestis võimalik, ja sööge Eesti toitu.
  • Reet Aus, "Minust sai protestija", Stockmann, Inspiratsioon.

• [Kliimamuutusest:] See on konkreetne julgeolekurisk ja niimoodi tulekski seda vaadelda. See ei ole ühe Rootsi tüdruku meeleseisund – tegemist on globaalse kriisiga, millega tuleb väga jõuliselt ja poliitilisel tasandil tegeleda.
• Puuvilla kasvatamine ja tootmine on erakordselt ebameeldiv.
• Suurte ettevõtete tarneahelad ei ole läbipaistvad. Nad ei tea üldjuhul ise ka, kus nende asju toodetakse ja kes neid toodavad.
• Oleme selle ahela nii rumalalt üles ehitanud. Toodame lõputult prügi ega oska sellega midagi peale hakata. Tahaksime jõuda sinnani, et prügi ei tekikski. Et kui mingi toote funktsioon esmase tootena saab läbi, siis suudame selle toormaterjalina millekski uueks transformeerida.
• Looduses on ülejääk toiduks või sisendiks järgmisele. Inimene on ainuke liik, kes tekitab prügi ja koormab sellega keskkonda.
• Kõik meie ümber on ju mateeria. Kõik esemed, mis meid ümbritsevad, on läbinud sellesama protsessi: disain, tootearendus, tootmine, kasutus. Siis on tal eluea lõpp ning temast peaks midagi saama. Kui hakata seda niimoodi vaatama, siis see ongi see, millest ringmajandus räägib.
• Kui vaadata neid suurkorporatsioone, kellele kiirmoebrändid kuuluvad, siis ega neid väga palju ei ole ja üldjuhul istuvad nad Euroopas ja Ameerikas. Tegelikult peaksid nemad võtma vastutuse. Näiteks elektroonikatööstuses on tootjal omavastutus ja tekstiilitööstuses võiks olla samamoodi. See tähendaks seda, et me ei paneks turule selliseid tooteid, mis saavad väga kiiresti jäätmeks, vaid tooteid, mida ettevõtted on ise võimelised ümber töötlema. Vabatahtlikult ei tee seda ükski ettevõte. See toimiks ainult siis, kui tekib mingi maksustamine ja kvaliteedinõuded.
• Kui bränd kirjutab tootele peale lihtsalt "orgaaniline puuvill", siis ei tähenda see mitte midagi. Võib-olla tähendab see, et tootesse on lisatud 10% orgaanilist puuvilla, aga see ei tähenda, et toode on jätkusuutlik.
  • Reet Aus, intervjuu: Eleen Änilane, "Teksapükste aus hind ehk millist taaka me kiirmoeteksadega seljas kanname" EPL, 17.12.2020

Tema kohta

• [TÜ vabade kunstide professoriks valimisest:] Ta on oma loomingus ühendanud eri kunstialad, sidudes neid edukalt jätkusuutlikkuse eesmärgiga. Lisaks on tal lai rahvusvaheline kogemus ja tunnustus ning tihe seos praktilise tootmisega, nii et ootame erakordselt huvitavat tööaastat.
  • Anti Selart, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan; "Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks valiti Reet Aus", ERR, 12.05.2022