Reet Aus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Reet Aus Londonis 2009

Reet Aus (sündinud 26. juulil 1974 Tallinnas) on Eesti moe-, teatri- ja filmikunstnik, õppejõud ja ettevõtja.


  • Tarbija on hunt, kes toimib karjaloomana. Hunt võib olla nii sanitar kui ka koletis.
  • 25-eurosed teksad on nii soodsad ainult seetõttu, et tootmisriikides saab kasutada odavat lapstööjõudu, osta vett mitte millegi eest, toota energiat kivisöest ja jäätmed üle aia visata. Praeguses maailmas on eelnev vaikimisi aktsepteeritud.
Tarbijal on de facto ja de jure võimalus hääletada rehepapluse poolt muu maailma arvelt. Küsimus on selles, kas tarbija tahab olla koletis- või sanitarhunt.
  • Kvaliteedipõhiste tarbijavalikute kõrvaltoime on positiivne mõju ringmajandusele – kvaliteetset toodet kantakse rohkem kui kolm-neli korda, seda ei visata kergekäeliselt minema ning kui visataksegi, siis on kvaliteetsele tootele nõudlust järelturul. Seegi põhimõte kehtib igas valdkonnas, olgu tooteks rõivaese, sõiduauto või pesumasin.


  • Viie euro eest ei ole võimalik T-särki teha. Ilma selleta, et sa võtaksid selle materjali ja teeksid selle protsessi kellegi teise arvelt. Ma arvan, et eks see on iga inimese isiklik küsimus, et keda ma tahan toetada ja kellele ma oma raha tahan anda.


  • Oluline on hoida oma asju võimalikult kaua kasutuses. Osta tuleb kalleid, kauakestvaid ja jätkusuutlikult valmistatud asju, mida valmistades ei ole tehtud liiga keskkonnale ega inimestele. Öelge mulle üks põhjus, miks me peaksime tegema asju, mis kahjustavad meid ümbritsevat? See lihtsalt ei ole arukas. Ja palun, ärge kasutage kilekotte, see on nii eilne päev. Tarbige taastuvenergiat, see on meil Eestis võimalik ja sööge Eesti toitu.


  • [Kliimamuutusest:] See on konkreetne julgeolekurisk ja niimoodi tulekski seda vaadelda. See ei ole ühe Rootsi tüdruku meeleseisund – tegemist on globaalse kriisiga, millega tuleb väga jõuliselt ja poliitilisel tasandil tegeleda.
  • Puuvilla kasvatamine ja tootmine on erakordselt ebameeldiv.
  • Suurte ettevõtete tarneahelad ei ole läbipaistvad. Nad ei tea üldjuhul ise ka, kus nende asju toodetakse ja kes neid toodavad.
  • Oleme selle ahela nii rumalalt üles ehitanud. Toodame lõputult prügi ega oska sellega midagi peale hakata. Tahaksime jõuda sinnani, et prügi ei tekikski. Et kui mingi toote funktsioon esmase tootena saab läbi, siis suudame selle toormaterjalina millekski uueks transformeerida.
  • Looduses on ülejääk toiduks või sisendiks järgmisele. Inimene on ainuke liik, kes tekitab prügi ja koormab sellega keskkonda.
  • Kõik meie ümber on ju mateeria. Kõik esemed, mis meid ümbritsevad, on läbinud sellesama protsessi: disain, tootearendus, tootmine, kasutus. Siis on tal eluea lõpp ning temast peaks midagi saama. Kui hakata seda niimoodi vaatama, siis see ongi see, millest ringmajandus räägib.
  • Kui vaadata neid suurkorporatsioone, kellele kiirmoebrändid kuuluvad, siis ega neid väga palju ei ole ja üldjuhul istuvad nad Euroopas ja Ameerikas. Tegelikult peaksid nemad võtma vastutuse. Näiteks elektroonikatööstuses on tootjal omavastutus ja tekstiilitööstuses võiks olla samamoodi. See tähendaks seda, et me ei paneks turule selliseid tooteid, mis saavad väga kiiresti jäätmeks, vaid tooteid, mida ettevõtted on ise võimelised ümber töötlema. Vabatahtlikult ei tee seda ükski ettevõte. See toimiks ainult siis, kui tekib mingi maksustamine ja kvaliteedinõuded.
  • Kui bränd kirjutab tootele peale lihtsalt "orgaaniline puuvill", siis ei tähenda see mitte midagi. Võib-olla tähendab see, et tootesse on lisatud 10% orgaanilist puuvilla, aga see ei tähenda, et toode on jätkusuutlik.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel