Erinevus lehekülje "Rasmus Puur" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
 
'''Mart-Rasmus Puur''' (sündinud 23. märtsil 1991) on eesti helilooja, dirigent ja arranžeerija.
 
==Intervjuud==
* Käime VHK orkestriga erinevates [[kool]]ides esinemas. Sattusime ühte kooli, mängisime [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] [[muusika]]t ja… [[laps]]ed ei suutnud absoluutselt [[keskendumine|keskenduda]]. [[Orkester|Orkestrile]] oli see liitev [[kogemus]], et peame sellest läbi tulema, ei tohi järele anda laste [[ärevus]]ele ja saginale, peame siit minema lõpuni. [[kontsert|Kontserdi]] lõpuks… kolmandik kuulas niikuinii ja veel kolmandik jäi kuulatama. Pärast üks [[õpetaja]] ütles: teate, need õpilased kardavad [[vaikus]]t.
* Tuleb meelde [[psühholoogia]]st, et terapeudid tegelevad küsimusega, mis puudutab eneseteostusvajadust ja armastusvajadust. Need kaks [[vajadus]]t, mille vahel me kogu aeg pendeldame või žongleerime, peaksid olema [[tasakaal]]us, kuigi ideaalset tasakaalu ei saavuta me kunagi. Meie eraelus, aga eriti [[riik|riigina]] on eneseteostusvajadus muutunud oluliselt suuremaks, balanss on läinud käest ära. Sellele võiks mõelda.
* Mina loobusin mullu [[november|novembri]] lõpus [[uudis]]te lugemisest. Me loeme uudiseid siis, kui tahame aega viita, aga mitte siis, kui tahame midagi teada saada, uudiste lugemine on nagu [[meelelahutus]]. Ja [[meedia]] kasutab seda ära, et saada [[reiting]]ut, ka siin majas (''Teeb käega tiiru rahvusringhäälingu stuudios'') on ju reiting tähtis, klikid.
:Kui mõtleme ühiskondlikele [[eeskuju]]dele, räägime sageli vloggeritest ja influentseritest – inimestest, kes pole ühelgi alal [[spetsialist]]id, aga neid jälgitakse. Mida see meie kohta ütleb? Kes on meie eeskujud? Kes kujundavad meie vaimset ruumi?
* Meil on massiivne [[alandlikkus]]e ja [[tänulikkus]]e defitsiit, [[headus]]e [[defitsiit]]. Iga asjaga on nii – ükskõik kui palju ma sinna sisse panen, selle saan tagasi. Kui panen [[kurjus]]t ja [[viha]], siis selle saan tagasi. Ei saa oodata, et siis saan tagasi headust või muutun sellest paremaks inimeseks.
* Usun, et pärast [[pandeemia]]t ja kogu seda raskust, kui inimesed julgevad uuesti kokku tulla, on lauluväljak jälle inimesi täis. Me vajame seda eesmärki, argielust väljatulekut, nagu käime [[teater|teatris]] või loeme [[kirjandus]]t, et saada igapäeva modrustigapäevamodrust välja.
:Seda pakkus ka 2019 pidu, kuid inimeste häälestus ja ootus oli ehk midagi muud. Nagu me teame, ei saa milleski ega kelleski muus pettuda, kui ainult iseenda ootuses.
* [[Kultuur]] muutub, areneb kogu aeg, sest puutub kokku teiste kultuuridega. Ei tohi lubada, et kultuur ääremaastub, kontakt teistega viibki meid edasi.
 
* [[dirigent|Dirigendil]] ja õpetajal on päris suur ühisosa, mis puudutab tööd ennast, eeskujuks olemist ning isiksuslikku mõju. Kuid on üks suur erinevus, mis teeb meie valdkonna iseäranis haavatavaks – dirigent on selles protsessis vahetus kontaktis õpilasega ja seetõttu ollakse tema persooni puhul oluliselt tundlikumad ja avatumad. [[Matemaatika]] ülesandeid saab lahendada ilma õpetajata, kuid koos [[klassikaline muusika|süvamuusikat]] teha mitte.
** Rasmus Puur, intervjuu: Sten Weidebaum, [https://2019.laulupidu.ee/uudiskirjad/14-uudiskiri/rasmus-puur-noortepeo-esimesed-viljad-on-juba-olemas/ "Rasmus Puur: noortepeo esimesed viljad on juba olemas"]. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta 2019. Uudiskiri 14
 
 
* Ma ei arva endast kui dirigendist väga hästi. Pean end ikka [[helilooja]]ks. Seda protsessi läbides ja kõike kogedes oli see muidugi väga võimas ja õpetlik kogemus.
** Rasmus Puur, intervjuu: Katharina Toomemets, [https://elu.ohtuleht.ee/831233/26aastane-helilooja-rasmus-puur-ma-ei-pea-ennast-vaga-andekaks-voi-heaks- "26aastane helilooja Rasmus Puur: "Ma ei pea ennast väga andekaks või heaks.""], Õhtuleht, 1. oktoober 2017 (jutt on esimesest kogemusest laulupeokoori dirigeerimisel)
 
 
==Artiklid ja sõnavõtud==
* Lõpuks ometi [pärast muusikaakadeemia lõpetamist dirigendi või koorijuhi kutsega] saate teha seda tööd, mille nimel olete pikalt vaeva näinud ning lapsena õues puhkamise ja mängimise asemel harjutusklassis higistanud. Jaa, teid kutsutakse tööle, sest koorijuhte on vähe ning tööd on palju. Keegi väga teie palgast rääkida ei taha, ometi et iseseisvat elu alustada, on teil [[raha]] vaja. Võtate julguse kokku ning uurite seda ise tööandjalt. Teile pakutakse palka vahemikus 50-100 eurot kuus. Terve teie senine elu käib silme eest läbi.
* Nüüd hakkab meenuma, et kuigi su muusikaõpetaja oli alati heatujuline ja nakatav, olid tema [[silm]]ad alati kuidagi nukrad ja väsinud, [[korts]]ud tema näos aina süvenesid. Iga kontserdi lõpus sai ta ju [[lill]]ed ja kommikarbigi… See oligi siis tema ainus palk… Te loobute. Või kui jätkate, otsige endale mõni teine töö, sest kollektiivi juhtimine on teie [[hobi]].
* Uuring näitab selgelt, et mida rohkem on inimesi ühe kollektiivi juures palgal, seda enam areneb ja kasvab kollektiiv. Väga loogiline. Ainult et oleksime tänulikud, kui meil oleks inimliku palga peal kasvõi dirigentki. Muidu ikka lilled ja [[kommikarp]].
* Ühe proovi läbiviimine on sisuliselt monoetendus, kus sa valmistad ühe kava ette ning siis proovist proovi viid seda läbi. Kuid vahe on selles, et kui teatris on vaataja enamasti passiivne kaasaelaja, siis proovisituatsioonis tuleb sul teine pool lisaks kaasamõtlemisele ka aktiivselt tegevusse kaasa haarata ning pärast kooli- või tööpäeva lõppu temast veel parimal juhul midagi ilusat kätte saada ning ta võimeid tõsta. Sellele proovile eelneb põhjalik eeltöö nagu monoetenduselegi.
** Rasmus Puur, [https://online.le.ee/2019/10/01/rasmus-puur-lilled-ja-kommikarp/ Rasmus Puur: lilled"Lilled ja kommikarp"]., Lääne Elu, 1. oktoober 2019
 
 
* Aga võibolla mäletatakse seda aastat ka kui aastat, mil meil oli veel puhast ja puutumata [[loodus]]t või, kui vähegi teoreetiliselt mõelda, on meil võimalus näha [[lumi|lund]] omal maal.
* Ma tean [[tulevik]]ust tegelikult ainult ühte asja. Ma tean, et ühel päeval ma suren ära ja, muide, teie niisamuti. Ja ma ei tea, kas see juhtub [[homme]], kas see juhtub nädala pärast, kas see juhtub aasta pärast või 60 aasta pärast, aga see juhtub. Ja sellepärast ma proovingi iga päev elada nii hästi, kui ma vähegi suudan, seda ühte, ainust ja oma parimat elu, et ma pärast ei tunneks kahetsust ega häbi.
** Rasmus Puur, [https://uuseesti.ee/48132 Kõnekõne tänuõhtul "Rahuga edasi, Eesti!"]
 
==Välislingid==
30 931

muudatust

Navigeerimismenüü