Pähkel

Pähkel on botaanilises mõttes teatud tüüpi kivistunud või puitunud seintega vili, kulinaarses mõttes aga maitsev õli- ja valgurikas suutäis, mille kättesaamine kõva koorukese seest kulutab sama palju energiat, kui suutäis annab.

Proosa[muuda]

Kõik tõestisündinud lood on õpetlikud; mõnest, tõsi, on iva leida raske, ja on see käes, siis paistab ta nii tühine, et kuivetanud, krimpsus tuum tasub vaevu pähkli purustamise vaeva.
- Anne Brontë, "Agnes Grey" [1847], tlk Ragne Kepler ja Anne Lange, 1998, lk 5, romaani avalause

"Oi, härra, olge ettevaatlik!" hoiatas ta.

"Mispärast, sõbrake?" küsis Porthos.

"Teil hakkab sees kõrbema!"

"Kuidas nii, kulla sõbrake?" küsis Porthos.

"Need on kõik niisugused söögid, mis ajavad seest kuumaks."

"Mis söögid?"

"Viinamarjad, pähklid, mandlid."

"Ah soo! Aga kui mandlid, pähklid ja viinamarjad ajavad kuumaks..."

"Kindlasti ajavad, härra."

"Siis mesi värskendab."

Ja ta sirutas käe avatud meepüti poole, kuhu oli torgatud puulabidakene ostjate tarvis, ja neelas alla oma tubli pool naela mett.

"Sõbrake, ma palun teilt nüüd vett," ütles Porthos.

"Kas ämbriga, härra?" küsis sell kohtlaselt.

"Ei, karahviniga. Karahvinist jätkub." ütles Porthos heatahtlikult.

Ta tõstis karahvini suule nagu pasunapuhuja ja tühjendas selle ühe sõõmuga.

Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 425

Kord sügisel, kui pähklid olid juba valminud ja sarapuude lehed rohelise-kuldsekirjud, tulid Käbikäpp, Vilgas ja kõik teised väikesed oravad metsast välja ja läksid alla järve äärde.

Nad ehitasid oksaraagudest pisikesed parved ja sõudsid üle järve Öökullisaarele pähkleid korjama. Oravatel olid kaasas väikesed kotid, igaühel oli pihus suur aer ja purjedeks sirutasid nad üles oma kohevile aetud sabad.

Beatrix Potter, "Lugu Orav Käbikäpast", rmt: "Kogutud lood", tlk Jüri Kolk ja Ilmar Trull, 2019, lk 24

Ma ei suuda endale täna veel hauda ette kujutada. Ainult vööd, akent, pähklit ja nööri. Iga surm on minu silmis nagu kott.
- Herta Müller, "Südameloom". Tõlkinud Vilma Jürisalu, 2010, lk 7

Tegin talle kõige halvemat sorti söögi. Otsustasin millegipärast, et oleks hea mõte toppida forelli sisse kreeka pähkleid ja kitsejuustu. Ta sõi selle ära ja siis palus mul temaga abielluda, nii et ilmselgelt olid tal, ma ei tea, hallutsinatsioonid. Ta sai aru, et ma ei oska süüa teha.
- Cate Blanchett, intervjuu Ellen DeGeneres'ile, oktoober 2015; cit. via: Roselle Kwan Mariano, "How Andrew Upton Met His Wife Cate Blanchett: Sex After 3 Days", Yournextshoes, 3. aprill 2020

Luule[muuda]

Ja inimsugu kui muistegi
pea krõmpsutab sammalt ja heina
ja puu otsas istub ja pähkleid sööb
ja kadunud vägevust leinab.

Kössi Kaatra, "Samblikuaeg" (Jäkäläkausi). Tõlkinud Joel Sang. Rmt: Kai Laitinen, "Soome kirjanduse ajalugu". Tõlkinud Piret Saluri. Vagabund 1994, lk 243

Kõik lähevad linna ja linna. Nüüd linnavärgid on moes.
Eks mina võin müüjaks minna ka meie Leihbergi poes.
Seal müün teile jahu ja riisi, müün kindaid ja kübaraid,
müün huupi ja hulgaviisi pähkleid, mandleid ja rosinaid,
müün sukki, saapaid ja salle, müün supikastruleid,
suupille ja pärleid ja palle ja papist hobuseid,
müün kõike, mis hakkab teil silma, müün präänikuid suhkrust ja meest,
poolmuidu ja päris ilma ja lepalehtede eest.

Betti Alver, "Lähen müüjaks" (1965). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, lk 540-541

Kuulsite! Sügis peab sünnipäeva!
Ah et millal? Täna, just praegu!
Läheme külla, sest kõik on palutud,
ärge nüüd kahelge ilmaaegu!
Lauad on laiad ja küllaga kaetud,
Sügis kostitab külalisi.
Pähklite põsed on päikese praetud,
uudsesepikul sädeleb mesi.

Maimu Linnamägi, "Sügise sünnipäev", rmt: "Sügise sünnipäev", 1973, lk 43