Paekivi

Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit.

Luule

Kadak kadaga körval siin kasvamas,
aluspöhjaks on Saaremaal pöline paas,
kivi kivile küünarnuki küünitab,
kuid tubli mees köigest sellest jagu saab.

Rahvalaul "Me isad ja emad on saarlased"

"Sa südameta ja kole pae,
surm oled sa kõigele elule!"
Nii lilled nad paele rääkisid,
nad paesel põhjal kasvasid.

"Ei oleks mind aluseks olemas,
kus oleks, te kaunid, siis kasvamas?
Ei oleks alust nii armutat,
kust oleks teil õilmed, nii ilusad?"

Juhan Liiv, "Pae" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 119

Tühjad ja kobavad kõned.
Aga kas meistki kord mõned
aegade kaalul ei vae?
Paljud küll jäljetult kaovad,
teised ehk marmoriks taovad
Eestimaa koreda pae.

Betti Alver, "Tuhapäeval". (Ilmunud alguses kogus "Tolm ja tuli" (1936), rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 441

Olen miljoneid päevi lamand,
mu nägu on murenev paas.
Kuid mu süda iial ei sure.
minu hing - see on kohisev laas.
/---/
Kuid ikka ma püsin ja elan.
Minu hingus on põhjamaa tuul,
minu mõte on põhjamaa õite
rõõmus naeratus kivisel suul.

Bernard Kangro, "Minu nägu". "Eesti Looming" 1945 nr 3, lk 34

Proosa

Hall paas nagu kasvaks ülespoole, tungiks läbi õhukese kamara nagu nälgiva looma selgroog, nagu mahajäetud maja sarikad läbi katuse. Vinge meretuul lõõtsub üle järjest lagedama maa, viib kaasa viimse mullasõmera kivide vahelt.
- Karl Ristikivi, "Hingede öö". Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 162

Ka head materjali pole kerge leida – sellist paekivi näiteks, mis vastu peab. 1990. aastatel tehti valla initsiatiivil Padise kloostri kõrvale karjäär, kust kloostri tarbeks paekivi toodi. Nõukogude ajal veeti kivi Väo karjäärist, Vasalemmast on müürikivi raske võtta. Nii et Padise on laotud kohalikust karjäärist pärit kivist.
Juba Rooma ajal ehitati ju enamasti sellest kivist, mis kohapeal võtta oli, mujalt transportimiseks polnud võimalusi. Ka meie kloostrid ja mõisad on reeglina ehitatud läheduses olevatest materjalidest. [---]

Praegu pole muidugi lähedalasuvatest materjalidest alati võimalik ehitada. Kunagi olid kõik Tallinna kõnniteed paekivist. Praegu pole karjäärist võimalik sellist vastupidavat kivi saada. Puuduvad karjäärimeistrid, kes oskaks öelda, millisest kihist saab kõnniteeplaati, kust trepiplaati ja kust müüriladumise kivi. Ise tuleb leida selline karjäär, kust võtta õige kivi, mis väljas ka vastu peab.

Mart Keskküla, intervjuu: Merle Karro-Kalberg, "Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis" Sirp, 06.11.2020