Essee

Essee on varauusajal sündinud publitsistikasžanr, mis kunagi hõlmas vabavormilisi filosoofilisi arutlusi, tänapäeval aga on samastatud kooliõpilaste kirjanditega.

Proosa

• Harva on esseedes avaldatud täiesti uusi ja pöördelisi mõtteid. Seda on teinud filosoofid oma traktaatides. Kuid esseistid on sulatanud juba olemasolevaid ideid oma isiku kohaselt ümber, andes neile väljenduse väärikuse, elavuse ja kauniduse kaudu sageli kestvama mõju kui algupärane esitus. Essee kvaliteet oleneb niisiis enne kõike kirjaniku isiksuse markantsusest, ta mõtte vahedusest, kujutlusvõime elavusest ja temperamendi ilmekusest. Hea esseist peab ühendama endas nõtke mõtleja ja tundliku kirjaniku.
  • Aleksander Aspel, "Sissejuhatuseks", rmt: "Valik prantsuse esseid", Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938, lk 7

• Tähtsamaks peetud teadusliku ja filosoofilise tegevuse kõrvalt kirjutatud esseed, miska [Francis Bacon] esimesena tõi selle vormi inglise kirjanduspilti, pani ta aga laiemale lugejaskonnale mõeldud kergema lugemisena kirja inglise keeles. Ise nimetas ta neid "puhkuseks oma muude uurimiste kõrvalt". Baconi peateosed püsisid kaua autoriteetseina ning enam kui sada aastat pärast tema surma pühendasid prantsuse valgustajad-entsüklopedistid oma "Entsüklopeedia" nimelt Francis Baconile. Hilisem ajalugu viis aga täide Baconi vaga soovi, kui ta "Esseed" nende väljaandmise eel Buckinghami hertsogile pühendas – et see köide tema muudest teostest mitte lühemat aega ei püsiks.
• "Esseed" said kiiresti populaarseks ja tõlgiti prantsuse ning itaalia keelde juba autori eluajal. Kui XIX sajandil hakkas Baconi teadus­filosoofiliste teoste kuulsus tuhmuma, võtsid just esseed sisse ka nende varasema koha antoloogiates.
  • Triinu Pakk, "Raamat jalutamiseks ja aegamisi mekkimiseks" Sirp, 21.09.2018

• Me elame esseistika põuas. Lugejale lajatatakse mühaklikkuse malmpanniga, levitatakse valesid, vihakülvamine on saanud arutelust olulisemaks. Nagu kirjeldas natsiintellektuaal Carl Schmitt, vaenlane tuleb hävitada.
• Kes kirjutaks elegantse, rahuliku ja serviti tabava essee, kui saab lapiti lajatada, sõnu valimata, nende tähendust mõistmata.
  • Toomas Hendrik Ilves, "Me elame esseistika põuas", ERR, 5. september 2020

• Mägi on kirjutanud essee mu loomingust. Selle esimene osa on üsna huvitav, ainult siis, kui ta jõuab "Hingede ööni", lööb ta viltu nagu kõik teisedki. Orase kontseptsioon, et see on "haige inimese jamps", et viisakamalt öeldes, pagulase hinge peegel, on nähtavasti saanud pühakirjaks.
  • Karl Ristikivi, päevik 20.06.1959

• 1991. aastast, kui rubla inflatsioon oli peadpööritav ja Moskva kaudu sõlmitavate välislepingute peale ei olnud mõtet mõeldagi, on jäänud meelde, kuidas saime Jossif Brodski loa avaldada LR-i kaante vahel tema esseed ("Täiel määral mitte keegi", nr. 27/28). Esseed oli inglise keelest tõlkinud Juhan Kristjan Talve. Kasutasime juhust, kui Toomas Hendrik Ilves, tollane "Vaba Euroopa" raadio (RFE) eesti toimetuse direktor, külastas "Loomingu" toimetust, ja küsisime selles delikaatses küsimuses nõu. Sealsamas paigas visandas T. H. Ilves Brodskile umbes järgmise sisuga kirja: "Lugupeetud autor, ega te ometi ei taha saada oma esseede eest honorari Nõukogude inflatsioonirublades?" Kiri läks Ameerikasse ja autor vastas sellele nõusolekuga.
  • Anu Saluäär, "Palat nr. 6: nelikümmend viimast aastat (LR 1976–2016)", rmt: Sirje Olesk, Anu Saluäär, "Palat nr. 6 Kaks artiklit "Loomingu Raamatukogu" ajaloost", 2017, lk 59

• Noorte esseede lugemine on omamoodi õpetlik ja rikastav kogemus ka mulle, et näha, milline on järeltulevate põlvede mõttemaailm.
  • Rein Veidemann, esseekonkursi "Kui mina oleksin seaduselooja" žürii esimees, intervjuu: Märt Treier, "Rein Veidemann: koolinoorte esseede lugemine on õpetlik ja rikastav kogemus", ERR/Vikerraadio "Vikerhommik", 30.11.2024