Piip
(Ümber suunatud leheküljelt Piibud)
.jpg)
Piip on kahast (suitsetatava aine kamber) ja varrest (suitsutorust) koosnev riist, mida kasutatakse mõnuainete suitsetamiseks. Kõige tavalisemalt suitsetatakse piibus tubakat.
Proosa
[muuda]- "Pequodi" leiparda taga, mitte kaugemal kui nelikümmend sülda, õõtsus vees hiiglaslik spermatseedivaal nagu kummuli keeratud fregati kere, tema lai läikivsile eebenselg kiiskas päikesekiirtes otsekui peegel. Laisalt laineorus õõtsudes ja aeg-ajalt auru pursates nägi ta välja nagu kehakas pürjel, kes pärast lõunat päikese paistel piipu suitsetab.
- Herman Melville, "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 317
- Inimene, viska see koli üle parda! Olgu su elupaat kerge ja sisaldagu ainult seda, mida sa vajad: lihtsat kodu ja lihtsaid rõõme, üht või kaht sõpra, kes seda nime väärivad, kedagi, keda armastada, ja kedagi, kes sind armastaks, kassi, koera ja üht või kaht piipu, küllalt toitu ja küllalt rõivaid, ja joodavat veidi rohkem kui küllalt, sest janu on ohtlik nähtus.
- Jerome K. Jerome, "Kolm meest paadis", tlk Tiiu Viire, 1994, 3. ptk, lk 25
- Timo. Kui oleksime aga plika ette astunud mustas kalevikuues ja kell oleks paisutanud vestitaskut nagu priske sõrrunaeris, võti veel kilksatanud keti küljes ja hõberipatsiga piip hambus auranud, siis oleks, susi söögu! meie ettevõttest tulnud nii mune kui poegi.
- Aleksis Kivi, "Seitse venda". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 29
- Hea, noor naine on ikka enam kui see va tühi piip.
- A. H. Tammsaare, "Käbe-Kaarel ja tema noor naine"
- ... piibuga mees on alati õnnelik ja lõppude lõpuks on õnn suurim kõigist moraalsetest voorustest. W. Maggin ütleb, et "iial ei ole ükski sigarisuitsetaja sooritanud enesetappu" ja veelgi õigem on, et ükski piibusuitsetaja ei tülitse iial naisega. Põhjus on täiesti selge: ei saa, piip hambus, kellegi peale täiest kõrist karjuda.
- Lin Yutang, "Elamise tähtsus", peatükk "Suitsust ja viirukist". Tõlkinud Mall Pöial. Tänapäev, 2006, lk 263
- Piibutõmbaja peab naise võtma selleks, et too talle aeg-ajalt teataks: "Miski põleb."
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 53
- Kalle peitis piibu ära. Hoopiski mitte sellepärast et sellest oleks midagi olnud, kui Anders oleks tabanud teda salaja suitsetamast. Asi seisis lihtsalt selles, et Kalle piibus polnud tubakat. Kuid detektiivil peab olema piip hambus, kui ta juurdleb mingi probleemi kallal. Isegi sel juhul, kui tubakas on silmapilgul otsa lõppenud.
- Astrid Lindgren, Meisterdetektiiv Blomkvist. Tõlkinud Vladimir Beekman. Rmt: "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist". Sinisukk, 2009, lk 8
Luule
[muuda]- Henno Käo, "Liisa", tuntud lauluna ansambli Peoleo esituses; rmt: Leonhard Lapin, "Peoleo. Vabaduse hääl 1964-1974", 2015
"Piibu jutt"
[muuda]Friedrich Robert Faehlmanni didaktiline luuletus.
- [Mihkel]:
- Kõik maailm on mu ümber, kui mu piibuke aurab,
- inimeste õnn viirab ja mängib mu ees,
- alasti näitab maailma ilu piibuke mulle,
- kutsub tagasi veel kadunud rõõmu ja head
- ...
- [Jaan]:
- Mis siis inimeste õnnest piibuke ütleb?
- [Mihkel]:
- Ta on piibu suits. Näe, kui ta rõngasse a’ab,
- nüüd ta keerleb ja õitseb, lahkub ja koguneb jälle —
- aga natuke tuult — otsas on suits nii kui õnn.
- ...
- [Mihkel]:
- Kui on mu piibuke täis,
- küll tast suits siis tõuseb ja keerleb ja mängib mu ümber;
- kui on tubakal ots, otsas on sõbrad kui suits.
- Õigete sõprade kuju oled sa, piibuke, ise —
- õitsegu minul õnn, kurvastus vaevaku mind,
- ei must piibuke lahku, õnne ta õpetab kandma,
- kurvastuses ta kinnitust annab ja nõu.
- ...
- [Jaan]:
- Selle riistapuu nõuan, ehk müüksin viimase iva;
- andeks! piibuke, mis teadmata laitsin ma sind.
Vanasõnad
[muuda]- Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles.
- Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks.
- Piip ligem kui naine.
- Piipu valva nagu varast öösi, muidu riisub su puupaljaks.
- Vanasõna ei valeta, tühi piip ei põleta.
