Mine sisu juurde

Südametunnistus

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Süüme)
Carl Reichert, "Kaks musta südametunnistust" (1918)

Südametunnistus on võime formuleerida ja võtta endale moraalseid kohustusi ning nõuda eneselt nende täitmist, võime hea ja halva vahel vahet teha.

Proosa

[muuda]
  • 98. Kui dresseeritakse oma südametunnistust, siis ta suudleb meid samal ajal, kui hammustab.
    • Friedrich Nietzsche, "Sealpool head ja kurja: tulevikufilosoofia eelmäng", 4. ptk "Ütlusi ja vahemänge", tlk Jaanus Sooväli, Tartu: Ilmamaa, 2017


  • Ole oma tahte peremees ja oma südametunnistuse sulane. (lk 10)
  • Äratada uinuv südametunnistus — milline jultumus. (lk 54)


  • Luua poeem inimlikust südametunnistusest – olgugi ainult ühest inimesest ja kas või kõige tühisemast inimesest – tähendab ühendada kõik epopöad üheks kõrgeimaks – lõplikuks epopöaks.


  • Nurga tagant kostab kobin, Toots paneb Настоящее русское kähku hõlma alla tagasi ja mõlemad ootavad hirmuga vaenlase ilmumist. Aga hirmul on suured silmad ja kui südametunnistus puhas ei ole, siis on neid tagaajajaid ja vaenlasi ja äraandjaid nii palju, et neist katust võib lüüa; kedagi ei ole tulemas; kes teab, mis lumeraas või jäätükike katuselt kukkus.
    • Oskar Luts, "Kevade", Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006, lk 147


  • Keegi mõttetark ütles kord: imestamiseväärilisemad asjad on südametunnistus rinnas ja tähed taevas.
Mu armas, kui vanameelne sa olid ! Meie ei imesta enam millegi üle, aga tähed hiilgavad selle pääle vaatamata. Südametunnistusest teame, et ta on õhuke nagu saeleht, kuid painduvam ja pehmem, ja teda võib kas naise rahakotis kanda, mis siis pinevil seisab. Temast räägime sagedasti, iseäranis kui kedagi petta tahame või kui vastasest nõrgemad oleme ja käsitsi kallale ei pääse.
Aga mu mõttetark, ehk imestasid ka sina sellepärast, et sa südametunnistusele ega tähtedele ligi ei pääsnud? See oleks seesama, mis hundi hulumine kuud nähes.
Hulu aga päälegi, metskutsuke! Terviseks!
  • A. H. Tammsaare, "Meelsusest ja vabadusest", rmt: "Sõjamõtted" Tartu: Noor-Eesti, 1919, lk 74


  • [Vjatšeslav Ivanov:] "Kas Teie olete kristlane?"
[Marina Tsvetajeva:] "Nüüd, kus Jumalat teotatakse, ma armastan teda."
"Jumalat teotatakse alati, me peame aitama Jumalal olemas olla. Iga vaene naine, kes vastu tuleb, tähendab, et Kristus lüüakse risti. Ristilöömine pole lõppenud, Kristust lüüakse risti iga tund – sest on olemas Antikristus. Ühesõnaga, kas te olete kristlane?"
"Arvan, et olen. – Igatahes on mul igiunetu südametunnistus."
"Südametunnistus? See mulle ei meeldi. Selles on midagi… protestantlikku."
(Krimpsutab nägu, nagu oleks tundnud väävlihaisu.)


  • Ka südametunnistuse häälel on häälemurre. (lk 19)
  • Kellel pole südametunnistust, kompenseerib seda südametunnistuse puudumisega. (lk 21)
  • Tal oli puhas südametunnistus. Tarvitamata. (lk 46)
  • Roimarid käisid tänaval loosungiga: "Ärge piinake südametunnistust. Laske tal rahus uinuda!" (lk 47)
  • Ta oli oma aja südametunnistus. Ajal endal see puudus. (lk 49)



  • Kuningale teeb muret munkade olukord. Nagu bikhud, nagu puupaljad kerjused, peavad nad lootma ainult ilmalike budistide annetustele, ja neil on õnne, kui kuningas nende heaks midagi ära teeb. Mis aga juhtuks siis, kui võõrad uuesti maale tungivad? Elara oli olnud eeskujulik oma leplikkuses võõra usu vastu. Kes kaitseb munki tulevase tagakiusamise eest? Kuningas teeb mungad sõltumatuks. Ta pakub ordule selle ülalpidamiseks suuri maavaldusi koos külade ja paisjärvedega. Üks munk poleks iial tohtinud neid annetusi vastu võtta, sest sel juhul oleks ta eksinud absoluutse omandist loobumise tõotuse vastu. Mungakogudust tervikuna aga ei vaeva mingid südametunnistuse piinad. Mungad võtavad annetuse vastu.
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 52


  • [Maksim:] "Valutav südametunnistus seab sihte, mõistus saavutab neid. Südametunnistus püstitab ideaale, mõistus otsib teed nende poole. See ongi mõistuse funktsioon – otsida teed. Ilma südametunnistuseta tegutseb mõistus vaid enda huvides, seega tühjalt. Ja mis puutub sellesse, et minu pürgimused on vastuolus rahvahulkade pürgimustega… On niisugune ideaal: inimene peab olema nii füüsiliselt kui vaimselt vaba. Selles maailmas rahvamassid veel ei tunneta seda ideaali, ja tee tema poole on raske. Kuid ükskord peab ju algust tegema. Just teravdatud südametunnistusega inimesed peavad rahvahulki äratama, et nad ei uinuks nagu elajad, peavad kutsuma neid üles võitlusele rõhumise vastu. Isegi kui rahvahulgad ise seda rõhumist ei taju."
"Õigus," nõustus Nõid ootamatu kergusega. "Südametunnistus püstitab tõepoolest ideaale. Kuid ideaale seepärast kutsutaksegi ideaalideks, et nad on tegelikkusega rabavas vastuolus. Ja kui külm rahulik mõistus hakkab otsima vahendeid, mismoodi neid ideaale saavutada, siis ta taipab, et valitud vahendid ei mahu ideaalide endi raamidesse, ning peab natuke südametunnistust laiemaks venitama, sättima teda, kohendama… Ma ju tahangi öelda üksnes seda, üksnes seda ma kogu aeg korrutangi: pole vaja oma südametunnistust poputada, vaja on seada teda sagedamini uue tegelikkuse tolmuse tõmbetuule kätte, kartmata, et talle ilmuvad plekid ja karm koorik… Muide, te saate sellest ise ka aru. Te lihtsalt ei oska veel asju nende õigete nimedega nimetada. Küll te selle ka selgeks saate. Praegu on teie südametunnistus seadnud sihiks kukutada Tundmatute Isade türannia. Mõistus arvutas välja, kuidas seda teha, ja andis nõu: kuna seestpoolt on võimatu türanniat õhku lasta, läki talle peale väljast, barbarite abiga… las metsainimesed tallatakse pealegi jalge alla, las ummistub Sinimao säng laipadest, las algab suur sõda, mis võib-olla viib türannia kukutamiseni – kõik õilsa ideaali nimel. Mis parata, ütles südametunnistus, pisut nina krimpsutanud, pean selle suure ettevõtmise nimel veidi karmistuma…" (lk 269-270)
  • "Kas te olete pettunud, Mak?" küsis prints-hertsog süüdlaslikult.
"Mitte eriti," vastas Maksim. "Pigem vastupidi, ma tunnen kergendust. Nõial oli õigus, mu südametunnistus pole veel küps niisugusteks ettevõtmiseks. Vist on vaja veel ringi hulkuda, ringi kaeda. Südametunnistust on vaja treenida…" (lk 271)


  • Udulaam vajus lähemale, kuid kaugemal, neeme kõrgeimas punktis, võis Perez näha kangrut, mille ta oli Ravenswicki kividest kokku kuhjanud. Mälestusmärk naisele, keda ta armastas ja kelle surm endiselt tema südametunnistust rõhus, teda maadligi surudes.
    • Ann Cleeves, "Surnud vesi", tlk Lauri Vahtre, Tallinn: Varrak, 2019, lk 9

Luule

[muuda]

Hõlpsam on mägesid tõsta,
kergem on kaljusid kanda,
hõlpsam on ilmasid hoida
kui südametunnistust halba:
/---/
Südametunnistus aga sööb sind,
südametunnistus maha lööb sind.
Tumedas elad sa, kumedas kõnnid sa
südamekoormaga!

  • Juhan Liiv, "Hõlpsam on mägesid tõsta" [1909] kogus "Sinuga ja sinuta" (1989), lk 109

Draama

[muuda]
  • Sander. Sa tahad siis oma tulevast äia — üle lüüa?
Piibeleht. Jah. Kõik äri om ülelüümine. Ma tahan teda üle lüüa, et ta oma nooremat tütart ei saaks üle lüüa.
Sander. See on ju tema oma vara!
Piibeleht. Vestmanni-esä vara om ennegi tuu, mes ta esiendä elamiseks vajab.
Sander. Aga parun Rönne lased üle lüüa?
Piibeleht. Mul pole asja kedägi ülelüümise iist hoida, kes vaivas ei võta ütte pilkugi tolle pääle heita, mes temä oma om. Ka ei liiguta mind sugugi, kas jätkub müügihind parunile viieks või kümneks lõbusaks ööks.
Sander (on tugitooli vajunud ja hõõrub valusal ilmel otsaesist). Ja sina arvad, et minu südametunnistus mind lubab sinule abiks olla selles ilmkuulmata tükis, mis sa vanamehele tahaksid mängida?
Piibeleht. Arvan küll. Sul on soliidne, hästi treneeritud südametunnistus. Tuu lubas sul oma-aigu vanamehele lootusrikast inseneri ja tema tütrele südantsulatavat luuletajat ette mängi, see lubas sul alles hiljuti vanamiist, enda naist ja kogu maailma võõra vaimutööga tüssata, see lubas sul praegu ka oma nao varanduse järele keelt nilbata. Sa vahetad ennegi kaks mõistet teineteisega ärä: südametunnistuse ja argpüksuse.

Allikata

[muuda]
  • Paradoksaalsel ja traagilisel kombel on inimese südametunnistus kõige nõrgem siis, kui seda kõige rohkem vaja on.
  • Kes kaotab südametunnistuse, sellele ei jää midagi säilitamisväärset.


Vanasõnad

[muuda]
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Südametunnistus&oldid=128900"