Erinevus lehekülje "Näidend" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1268 baiti ,  10 kuu eest
resümee puudub
 
'''Näidend''' on peamiselt [[teater|teatris]] esitamiseks mõeldud kirjandusteos.
 
==Proosa==
 
* Mitte üksnes [[esietendus]]el, vaid igal harilikul [[õhtu]]l sünnib lausa [[ime]], et tükki üldse mängitakse, ja kui teda juba mängitakse, et ta siis ka lõpuni mängitakse. Näitemäng ei sünni mingi [[plaan]]i täitmise tulemusena, vaid loendamatute ja ootamatute takistuste lakkamatu ületamise teel. Iga riidetükk dekoratsioonis ja iga närv näitemängu mängivas inimeses võib iga hetk rebeneda; tavaliselt siiski ei rebene, kuid sellest hoolimata on õhkkond närviline; see lihtsalt ei saagi teistsugune olla. (lk 6)
* Oma esialgses, arenemata ja pimesi kobavas olekus tekib näitemäng muidugi väljaspool teatrit, auahne [[kirjanik]]u kirjutuslaual; teatrisse satub ta esmakordselt siis, kui [[autor]] arvab, et tükk on valmis. Muidugi üsna pea (umbes poole [[aasta]] pärast või sedasi) selgub, et ei ole valmis; sest kõige paremal juhul rändab tükk tagasi autori kätte koos ettepanekuga, et autor seda kärbiks ja peale muu viimase vaatuse ümber teeks. Salapärastel põhjustel on just viimane vaatus alati see, mis tuleb ümber teha, täpipealt samuti, nagu on viimane vaatus alati see, mis laval kindlasti ära vajub ja millest [[kriitika]] leiab harukordse üksmeelega üles kõik tüki nõrkused. Tuleb imeks panna, et draamakirjanikud jäävad säärasest kurvast [[kogemus]]est hoolimata jonnakalt seisukohale, nagu peaks nende tükil ülepea mingi viimane vaatus olema. (lk 7)
** [[Karel Čapek]], "Kuidas sünnib näitemäng". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn: Perioodika, 1981, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 45/46
 
* [Doktor:] [[Elu]]s ei ole olemuslikult [[peategelane|pea]]- ja [[kõrvaltegelane|kõrvaltegelasi]]. Selles osas on kogu ilukirjandus, elulookirjandus ja suurem osa ajalookirjandust valed. Igaüks on paratamatult omaenda [[elulugu|eluloo]] [[kangelane]]. "[[Hamlet]]it" võiks jutustada [[Polonius]]e [[vaatepunkt]]ist ja nimetada "Taani lordkantsleri Poloniuse tragöödiaks". Ma julgen väita, et ta ei pidanud ennast milleski kõrvaltegelaseks. Või oletame, et sa oled [[pulm]]as [[uksehoidja]]. [[Peigmees|Peigmehe]] vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi [[pruut]]. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise rolli'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi [[Odüsseus]], kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema näitemängus. Nii et selles tähenduses ei ole ilukirjandus üldse mitte vale, vaid tõene kajastus moonutusest, mille igaüks elule peale surub.
** [[John Barth]], "Tee lõpp" ("The End of the Road").
 
 
* Isegi Hwel tundis oma [[veri|verd]] keema löövat, ning tema oli need [[sõna]]d ju kirjutanud. Ta oli aastaid tagasi, kui Vitoller teatas, et "Ankhi kuninga" III vaatusele tuleb [[viis]] minutit juurde lisada, nende kallal pool [[öö]]d vaeva näinud.
:"Viska valmis midagi, milles oleks tiba särtsu," oli ta öelnud. "Tead küll, veidi hoogu ja tarmu. Midagi sellist, mis vere käima lööks ning meie semudel nende poolepennistel kohtadel selja sirgu lüüa aitaks. Ja mis kestaks parajasti nii kaua, et me jõuame dekoratsioonid ära vahetada."
* [[Terry Pratchett]], "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Varrak 2001, lk 210-211
 
==Luule==
 
<poem>
</poem>
* "Vana teater" (1938), Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 324
 
 
 
 
* Isegi Hwel tundis oma [[veri|verd]] keema löövat, ning tema oli need [[sõna]]d ju kirjutanud. Ta oli aastaid tagasi, kui Vitoller teatas, et "Ankhi kuninga" III vaatusele tuleb [[viis]] minutit juurde lisada, nende kallal pool [[öö]]d vaeva näinud.
:"Viska valmis midagi, milles oleks tiba särtsu," oli ta öelnud. "Tead küll, veidi hoogu ja tarmu. Midagi sellist, mis vere käima lööks ning meie semudel nende poolepennistel kohtadel selja sirgu lüüa aitaks. Ja mis kestaks parajasti nii kaua, et me jõuame dekoratsioonid ära vahetada."
* [[Terry Pratchett]], "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Varrak 2001, lk 210-211
 
==Välislingid==
31 211

muudatust

Navigeerimismenüü