Kalju Saaber

Allikas: Vikitsitaadid

pooleli...

Artiklid[muuda]

  • Kui miski on maailmas valus, siis on see mõne aja pärast valus ka meil, sest niisugune on juba kord meie seos maailmaga.
  • Mõni valu on igavene, muutugu kas või ühiskonnakord, ja üks neist on mehe ning naise võitlus, polaarsus, mis halvemas kombinatsioonis viib hävinguni.
  • Strindbergi kui naistevihkaja naised pole kaugeltki mitte ainult naised, nende instinktid on ürgsemad, me peame nende jälgi otsima matriarhaadist... Strindbergi naistes on midagi E. Seton-Thompsoni emasloomadest, kes ei väldi viimast võitlust. Vastupidi, selleks valmistutakse kaua, võngutatakse saba rohus.
  • August Strindbergi on raske mõista, kui tema kohta pole eelnevalt midagi öeldud. Tema näidendid ja isiksus on lahutamatud, niisuguse südameverega võis kirjutada veel ainult Eugene O'Neill ("Pikk päevatee kaob öösse").
  • Halastamatu kriitika ja omapoolsete vastulöökide hoos lahkus ta kibestunult kodumaalt, ühelegi kirjanikule pole vist tema meelisaine nii halastamatul kujul koju kätte tulnud kui Strindbergile: sügava naistevihkamise tingis õnnetu abielu näitlejanna Siri von Esseriiga. Nii et "meelisaine" pole õige sõna, vahest üksnes kriis.
  • Strindbergiga assotsieerub ka teine, praegusaja suur rootslane Ingmar Bergman, kes oli samuti sunnitud kodumaalt lahkuma (ainsaks toetuspunktiks Färö saar) ja kes lahkab samuti abielu ("Stseenid ühest abielust"). Abielu on juba laibakuuris, järgneb arstlik ekspertiis.
  • Kui lõunamaadel on abielu seksuaalerootika ning mehe vaieldamatu ülemvõim, siis põhjamaadel on ta tihti mõistuslik malemäng. Soojuse puudumisel võib see üle kasvada tavaks võidukireks.
  • Puhuti oli Strindberg arvamusel, et kirjandus ei ole tema tõeline kutsumus, ja siis unistas ta teadusest. Oma haigetest närvidest teadlik, hindas ta endas rohkem tuld kui teravat mõistust.
  • Mehe ja naise vahekorda kui vihast võitlust perekonnasisese võimu pärast, mis pole sugugi taandatud Maarjamaa kassi ja koera mänguks, vaid on asetatud nõnda nagu keisritroon Katariina II ja Peeter III vahele, käsitleb ka "Preili Julie".
  • Poe loob vampiire, Strindbergi vampiir asub tema (inimese) sisemuses.
Vampiir avastatakse alles siis, kui tä verd imema hakkab. Siis ei ole ka enam pääsu.
  • Perekond on omamoodi maailmamudel, võimu pärast tasub seal võidelda. Kas või mudelis.
  • Kes on teisejärgulised tegelased, need ka jäävad selleks. Dramaatilise duelli vahele tõuseb ainult amm (Eva Novek), kel on kurbmängus Brutuse osa. Tema peab hullusärgi oma suurele poisile selga sokutama. Strindberg, kes puudutab näidendis väga valusalt Penelopet ja Puškinit, kujutab vana lahkusulist amme hoopis teises valguses kui poeet oma njanjat. Siin on teenijanna heasüdamlikkusele hoopis halastamatu põhi antud ja Eva Novek tuleb sellega suurepäraselt toime.
  • [Strindbergi näidendist "Isa":] See ei ole буря мглою небо кроет; esietenduse kohta Kopenhaagenis kirjutas autor F. Nietzschele järgmist: "...Peale selle vajus etenduse ajal üks vanem daam surnult kokku, keegi tõi lapse ilmale ja hullusärgi stseeni ajal tõusis kolm neljandikku publikust püsti ning lahkus pöörase ulgumise saatel saalist..." Jah, hullusärgi stseeni võib maailmadramaturgias mõjukuselt võrrelda näiteks leedi Macbethi hullumeelse vere-kätelt-pesemisega...