Kirjanduskriitika

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kirjanduskriitika on (ilu)kirjandust analüüsiv, tõlgendav ja hindav kirjandusteaduse haru, samuti kirjandust käsitlevad arvustused, mis tänapäeval ilmuvad peamiselt ajakirjanduses.

  • Toimetus on see kosjakontor, kus teoseid ning arvustajaid tundev insener suudab omavahel kokku viia nii teineteist kui ka kolmandaid osapooli viljastavaid paare.
  • [E]i ole olemas ka täiuslikku arvustust – sest vastandlikke ja praktikas teineteist välistavaid kvaliteete, mida potentsiaalne "tarbija" neilt üheaegselt ootab ning eeldab, on lihtsalt liiga palju.
    • Alvar Loog. "Kriitik(a) peab. Kriitik(a) võib. Kriitik(a) ei või. Kriitik(a) võiks. Jne." Küsitlus. – Sirp,

26.11.2010, lk 6–8; lk 7

  • Ma näen toimetajatel kohustust tellida kriitikuilt süvakäsitlusi, mis süvendavad usaldust unustatute suhtes ning kahtlusi kangelaste suhtes. Kangelaste kiitmise ning unustatutest vaikimisega saavad kriitikud omapäi ka hakkama.
    • Berk Vaher. Kriitik(a) arenguvestluse järel. – Sirp, 03.12.2010, lk 6–7; lk 7
  • Usaldusväärseks teevad kriitiku ikka vanad tuttavad omadused: oskus eristada olulist ebaolulisest, üldistusvõime, arukus, taktitunne.
    • Kärt Hellerma. Kirjanduskriitikuna poksiringis. – Sirp, 10.12.2010, lk 9

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg