Klassika
Proosa[muuda]
- Kui riik tahab jätkata eesti kirjanduse digiteerimist, mida ei tee ju mitte keegi maailmas peale meie, siis peaks riigi toel looma kirjandusklassika autoriõiguste hoidjate kontaktandmete andmebaasi. Teiseks peaks välja töötama lepingud ja eraldama ka summad autoriõiguste maksmiseks.
- Kirjandusajaloolastena vaidleme praegu selle üle, mis üldse kuulub eesti kirjandusse, kas lähtuda tuleb keelest või territooriumist. See on kompleksne probleem. Isegi kirjanduse mõiste üle vaieldakse. Ka klassika mõiste ajas siiski muutub, veelgi ebakindlam on väärtkirjanduse mõiste. Valiku peaks kindlasti tegema need, kel on vastav akadeemiline haridus, kes tunnevad kirjandusajalugu. Kirjanduse digiteerimine annab võimaluse kirjanduspilti rikastada ja avardada. Kas või kooliklassika on kitsuke, võrreldes selle ilukirjandusega, mis on väärtuslik. Ja teos on seda põnevam, mida vähem on ta tuntud praegu. Siin on nii palju avastamist.
- Marin Laak vestlusringis kirjanduse digiteerimisest: Pille-Riin Larm, "Meil veel on raamaturiiulid", Sirp, 20.03.2014
- Seda värskust, mis tekib kokkupuutest varasemate aegadega, ei asenda kui tahes suur hulk tänapäeva kirjandust. Esteetika ajalugu on vastandumiste ajalugu. Kui ajas liikumist ei ole, edasi-tagasi, üles ja alla, siis muutub kirjandus müraks, sest üks ja sama aegruum tekitab kordused. Seepärast usun, et maailmaklassikat vajab eesti kirjandus, eesti kirjandusteadus, kirjanduskriitika, tegelikult vajavad seda kõik humanitaarteadused, et õppida uurima ja kirjeldama inimest. Kusagilt mujalt sel moel inimest tundma õppida ei saagi.
- Marju Lepajõe, "Sõnakunst ja müra" Sirp, 07.06.2019
- Mida meie oleme näinud praegu, on see, et kui me toome mingisuguse klassika ekraanile – on ju teada, et see kõik on tegelikult netist kättesaadav, aga see kogemus, mida inimesed otsivad, see on nagu vinüülilt muusika kuulamine. Sa näed seda filmi saalis, mis on selle jaoks mõeldud ja koos seltskonnaga. See on hoopis teistsugune elamus ja ma arvan, et see osa kinost kindlasti jääb.
- Ivar Murd, kino Sõprus tegevjuht, "Ivar Murd: kino täidab endiselt oma eesmärki" ERR, 03.01.2020
- Mõne aasta eest veel Vilde muuseumis töötades ja igapäevaselt kirjaniku maapealne delegaat olles, oli mul juba mõnda aega põues suur paine. Selle paine nimi oli VILDE puudumine Eesti teatris!
- Ühest küljest on see terav probleem, kuna teame, et teater suudab elustada kirjandusklassikat, viia seda uutesse kõrgustesse ja serveerida sellest ka 21. sajandi eestlasele väärt vaimutoitu. Ilma teatrilaval olemata nagu polegi klassikul lootust?!
- Kairi Tilga kõne Klassiku Sõbra tiitli üleandmisel Urmas Vadile, Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts, 14.02.2021
- Zabužko esimesest romaanist "Ukraina seksi väliuuringud" sai tänu oma avameelsetele erootilistele stseenidele märkimisväärne sündmus Ukraina kirjanduselus. Samal ajal vallandas teos kriitikutes ja lugejates vastandlikke reaktsioone. Zabužko stilistiliselt novaatorlik ja intellektuaalselt provotseeriv kirjutamisviis mõjus nii mõnelegi kodumaisele feminismikaugele kriitikule võõristavalt. Lugejad seevastu võtsid romaani väga hästi vastu ning "Väliuuringute" sünnist möödunud 29 aasta jooksul on sellele teosele Ukrainas osaks saanud neliteist kordustrükki kogutiraažiga veerand miljonit eksemplari. Sellele mahult väikesele romaanile oli määratud püsida kümme aastat müügitabelite tipus, saada iseseisva Ukraina riigi esimeseks bestselleriks, enim tõlgitud ukraina proosateoseks maailmas ja Ida-Euroopa kaasaegse kirjanduse klassikaks. (lk 112-113)
- Veronika Einberg, "Saateks", rmt: Oksana Zabužko, "Ukraina seksi väliuuringud", LR 30-31/2023, lk 111-116
- Kui sa loed suuri meistreid, siis nad hoiavad su kirjandusliku närvi piisavas teravuses. [---] Umbes nagu maletaja analüüsib häid partiisid läbi või sportlane vaatab kellegi teise hästi õnnestunud mängu video pealt.
- Rein Raud, intervjuu: Valner Valme, "Rein Raud: meistrite lugemine hoiab kirjandusliku närvi teravana", ERR/Vikerraadio "Loetud ja kirjutatud", 11.12.2023
Luule[muuda]
pole enam padruneid, ei teri.
pole jõudu toita
ega tappa,
ja mis loeb me tahe?
kõigest lappab
lõppematut Anton Hansenit.
kuidas küll ei siple sa, ei kisa,
ei sa ole muud kui kärbsesitt.
klassika on armutu ja visa.
- Eda Ahi, "Klassika" kogus "Julgeolek" (2014), lk 19