Usaldus
(Ümber suunatud leheküljelt Usaldamine)
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
|
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Proosa[muuda]
- Ülemleitnant Lukáš oli kõduneva Austria keisririigi tüüpiline tegevväeohvitser. Kadetikool oli kasvatanud temast kahepaikse inimese. Seltskonnas rääkis ta saksa keelt, kirjutas saksa keeles, kuid luges tšehhi raamatuid, ja kui oli õpetajaks üheaasta-vabatahtlike koolis, kus õppisid ainult tšehhid, ütles ta neile usaldavalt: "Jäägem tšehhideks, ainult et keegi ei tohi seda teada. Mina olen kah tšehh." Ta pidas kogu tšehhi rahvast mingiks vandeseltsiks, millest on parem end eemale hoida. (lk 177)
- Jaroslav Hašek, "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", tlk Lembit Remmelgas, 1975
- Esimest korda elus tundis ta niisugust kurbust. Muidu, ennemalt, kui teda mingi asi piinas, läks ta ema juurde ja rääkis sellele südame pealt ära, leidis siis kohe trööstija tal oli kergem. Aga mis pidi ta nüüd emale kõnelema? Ei võinud ta ju ometi kohe niisama heast peast ema juurde minna ja oma häda kaevata, nagu see tõesti oli. Valetama pidi ta. Ja trööstivad sõnad, mis ema selle vale peale oleks ütelnud, ei võinud ju aidata. Kes troosti tahab saada, peab kurbuse õige põhjuse teisele usaldama. Teisiti ei saa. Amo jäi tummaks ja kannatas üksi oma hingepiina.
- Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 25
- Veidi enne "Mill House'i saladuse" väljaandmist tegi "The Bodley Head" mõned ettepanekud. Nad ütlesid, et võivad endisest lepingust loobuda ja sõlmida uue lepingu, samuti viiele raamatule. Selle tingimused oleksid hoopis soodsamad. Tänasin neid viisakalt, lubasin järele mõelda ja siis keeldusin, põhjust seletamata. Leidsin, et nad olid kohelnud noort autorit ebaausalt. Nad olid ära kasutanud tema teadmatust ja indu raamat trükki anda. Mul ei olnud kavatsust nendega selle pärast tülli minna — olin ise rumal olnud. Igaüks on rumal, kui ta ei püüa välja uurida, milline on õige tasu tema töö eest. Teisest küljest, kas oleksin, hoolimata omandatud tarkusest, nüüdki ära öelnud võimalusest välja anda "Saladuslikku juhtumit Stylesis"? Vist mitte. Oleksin ikkagi lasknud ta välja anda nende määratud tingimustel, kuid ma poleks nõustunud nii pikaajalise lepinguga nii paljude raamatute kohta. Kui oled inimesi üks kord usaldanud ja oled neis pettunud, siis sa ei taha neid enam usaldada. (lk 354)
- Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996
Luule[muuda]
Ära hakka talle pihtima.
Ole ettevaatlik iga toll.
Ära žurnalisti usalda.
"Makk ei tööta," väidab ta.
Kui seda usud, oled loll.
Ära žurnalisti usalda.
Kui oma armsamast jutustad,
näed kõike trükis hommikul.
Ära žurnalisti usalda.
Sõnad on talle väänata
ja narriks jääda on sinu roll.
Ära hakka talle pihtima.
- Wendy Cope, "Kuidas suhelda ajakirjandusega" ("How to Deal with the Press")
Vanasõnad[muuda]
- Ega teist maksa enam uskuda kui silmaga näed.
- Kui rebane räägib usaldusest, vii kanad varjule.
- Usu meeste sõna, küll siis õndsaks saad!
- Usu suu sõbrale, aga ära usu südant!
- Ära usu ilma, ilm ajab puru silma!
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
