Kevad
Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lumi ja veekogudel jää.
Proosa
- Las sajab pealegi vihma, kui tahab, see on ikkagi kõigest kevadvihm, mõtleb Madlike. Kevadvihm – sellest sõnast on juba kuulda, kui mõnus see on, jah, tulgu pealegi kevadvihma!
Luule
- Hando Runnel "Avanemine"
On kevad ja kenad neiud
on jälle jultunuks läinud
nad vaatavad üle õla
kui oled neist mööda läinud
...
Peaasi et naerjad neiud
on käinud su hingest läbi
nii kevadest kevadesse
sa veadki end elus läbi
- Hando Runnel "On kevad ja kenad neiud"
Ju lahkub kirgas mai... Pilv katab taevarannad.
Viis kiiret aastat veel — kolmkümmend saab mul täis.
Vait jäävad ööbikud, tuul hallahingust kannab,
kaob jäävalt kevadpäev, mis pimestav kord näis.
- Konstantin Balmont, "Ju lahkub kirgas mai..." (tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 49)
Veel viimseid lumelaike paistab luhast
öösompude kord-korralt hajudes,
kuid puhkeb sirel, soojust tajudes
ja tärkab piibeleht kui tõustes tuhast.
Kui sädelev on päev nüüd kiirteuhast,
kui kosutav on kahin pajudes!
Puutüügaski kui virguks, vajudes
vett silmitsema, läbipaistvat, puhast.
- Konstantin Balmont, "Elu sünnitades" (tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 54)
Õhus kui puudutaks viiulikeelt
kevade värisev poogen.
Tulevad tuuled ja haaravad teelt
kütise lõhnade vooge.
Metsade salajast rahutust käib
tuulte ja valguse järel.
Silmapiir igaüht kutsuvat näib,
sinetav, kauge ja ärev.
...
Vana teater – ta müüridel veel
ahastab tardunud maske.
All aga kastanil rõõmus on meel,
pungad on niisked ja rasked.
Valevail tellinguil vasaralöök
kajasid kaugele pillub.
Kerge on hingata, kerge on töö –
kõiges on päikese killud.
- Linda Ruud, "Kevadvisandid", rmt: "Mu südames on pühapäev", Tallinn: ERK, 1962
Vanasõnad
- Aganik on kevadine leivakast.
- Kevad kutsub adrad põllule ja linnud laulule.
- Kevadine muda enam kui sügisene sööm.
- Kevadine päev, sügisene nädal.
- Kevadine vesi tark, sügisene loll.
- Kevadine vihm kosutab, sügisene kaotab.
- Kevadine võõras läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas).
- Konn krooksub kevadel.
- Kurg toob kevadel uued saapad.
- Parem veisel vitsaraag kevadel närida kui heinasületäis sügisel.
- Sügis söödab, kevad kurnab.
- Sügisel maksetakse liha eest raha, kevadel luude eest.
- Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki.
- Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad.
- Üks pääsuke ei tee veel kevadet.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929