Kool

Albert Anker. Külakool (1896)

Kool (ladina scholē – 'puhkus', mõnulemine, vabadus füüsilisest tegevusest) on haridusasutus õppimise ja õpetamise jaoks; õpiruumi ja õppekeskkonda võimaldav institutsioon. Ka kindla korra ja õpilaskonnaga õppe- ja kasvatusasutus, kus õpilased omandavad õpetaja juhendamisel teadmisi, oskusi ja vilumusi.

Proosa

• Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps.
  • A child educated only at school is an uneducated child.
  • George Santayana, “Why I Am Not a Marxist” “Modern Monthly: Volume: 9″ (April 1935); lk 77-79.

• Ülikool annab eelkõige vundamendi. Olulised on ka pinnas ja pealisehitus. Tavaliselt öeldakse küll, et vundamendi annab üldhariduskool, aga minu arust annab kool selle kujundi raames alles krundi ja pinnase. Kehvas pinnases hakkab ka vundament mängima ja soos vajub see üldse ära.
  • Rein Kuresoo, "Loodus pole meist kuigi kaugel". Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11

• Kooli lõpetamise järel ei jää noorel õppuril, kes on talunud oma kohustuste tüütust ja monotoonsust, üle muud kui pühenduda mõnele teaduse või kirjanduse harule, mis on tema töö suhtes täiesti kõrvaline.
  • Charles Augustin de Coulomb, Cit. via C. Stewart Gillmor "Coulomb and the Evolution of Physics and Engineering in Eighteenth-century France". Princeton University Press, 1971, lk 255

• "Õilsaid mehi leidub ka õpetajakonna hulgas. Västanviki põhikooli vana heasoovlik direktor oli ilmselt tähele pannud, et maipäike paistis erilise selgusega ning et linnas toimus laat. Ja sellepärast oli talle pähe torganud üks tema kõige õnnelikumaid mõtteid. Parajasti sel ajal, kui Rasmus aknalaual istus ja mõttes terve õpetajaskonna vastu tusatses, läkitas direktor kõigisse klassidesse käskjalad alljärgnevate imeliste sõnadega, mis direkori enda nurgelise käekirjaga pisikestele sedelitele kirjutatud: "Ilma tõttu jäävad kaks viimast tundi ära"." (1. ptk)
• "Pärast neid sõnu naeris ta kaua ja mürinal ning Pontus ja Rasmus hakkasid kaasa naerma. Nad olid valmis naerma kui tahes kaua, et avaldada Alfredole soodsat muljet: see harjumus oli neil pärit koolist, kus õpetajad vahetevahel tahtsid, et naerdaks nende naljade üle, mis võisid olla värsked kusagil sajandi alguse paiku." - (3. ptk)
  • Astrid Lindgren, "Rasmus, Pontus ja Lontu"

• "Siis ma teen lastele kõik päevad koolist vabaks - peale pühapäeva, kui nad peavad kümme minutit olema koolis, kus nad võivad karjuda täpselt nii kõvasti, kui suudavad. Aga ei! Sellel päeval ei tohi nad üleüldsegi karjuda. Nad peavad istuma, jalad laual, ja igaüks peab terve kilo martsipani ära sööma. Ja keegi ei tohi koju minna enne, kui martsipan on söödud."
  • Ole Lund Kirkegaard, "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 45-46

• Igatahes elame me juba tükk aega ühiskonnas, kus suurem osa inimesi veedab koolis kaksteist aastat. Ja samas tundub, et me elame keset progresseeruvat idioodistumist. Võib-olla on ka see kooli teene. Võib-olla kogu see suur ja üldine kooliharidus, kogu see suur ja üldine tehnoloogia ja kirjaoskuse võidukäik teenib lõpuks ikkagi rumalust.
  • Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 63-64

• Mereveelt peegelduvad lõkked, millesse kukuvad särinal lapsevanemate pisarad, mis on esile kutsutud õpikute ja töövihikute kaanetamisest tingitud tülpimusest. See kõik tähistab suve nukrat lõppu ja sügise vääramatut saabumist.
  • Kaupo Meiel, "Võimatu missioon - elada üle me tusameele sügis" ERR, 28.08.2020

• Minu ema, kes oli ise algklassiõpetaja, oli mind juba lugema, kirjutama ja natuke arvutama õpetanud. Esimeses klassis õppisin ma märksa olulisemaid asju kui kooliõpetus. Ma õppisin, et isegi kui inimene on näljane, ei ole tal õigust korralikule kõhutäiele, või kui tal on külm, siis soojadele rõivastele, või kui ta on haige, arstiabile. Paljud lapsed ei saanud endale lõunaks isegi kartulikrõpse osta. Mul oli piinavalt valus näha, kuidas mõned mu lähimatest sõpradest ootasid söökla ukse taga ja vaatasid vaikselt, kuidas teised lapsed sõid. (lk 88)
  • Angela Davis, "Angela Davis: An Autobiography", 1996

• Nii hariduselu kui ka sotsiaalne turvalisus on Eestis vanemas keskeas naise nägu. Ta läheb hommikul tööle ja teeb seda, mida vaja. Ükskord ta väsib. Väsib ka sellest, et tähtis on ta tehtav ikka sõnades, aga mitte päriselt valitsejate tegudes.
• Eesti kool ja Eesti sotsiaalhoolekanne toetuvad liialt õpetajate, hooldajate, medõdede kannatlikkusele ja missioonitundele. Päästeamet värbab edukalt valdavalt majanduskriisi ajal ja jookseb kasvu taastudes jälle nooremast verest tühjaks.
• Ühelgi lapsel ei tohi jääda videotunnis käimata, sest tema külas pole aastal 2021 piisavalt nobedat internetti. Ühelgi õpetajal ei tohi jääda kooli jõudmata, sest kevadel on kruusatee, mis suurele maanteele viib, lihtsalt läbimatu.
• Kallid teistsuguse kultuuri- ja keeletaustaga kaasmaalased! Saan aru, et teil on seda raske mõista, aga nii see lihtsalt on – eestlastena vajame kindlat teadmist, et saame kõikide siin koolis käinud inimestega eesti keeles rääkida. Vajame veendumust, et kõigil siia sattunuil, ükskõik kas nad on tulnud varem või nüüd, on võimalus ja isegi kohustus panna oma laps eestikeelsesse kooli.

Usku, et suudame kõigile siin kasvavatele lastele pakkuda sissevaadet meie keelde ja kultuuri määral, mis aitab neil kujuneda Eestit ja eestipärast armastavateks või vähemalt mõistvateks kaasteelisteks. Kui meil on see kindlus, oleme avatumad ja uudishimulikumad ka muude kultuuride suhtes, kes meie keskel killukestena toimetavad.

• Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit" ERR, 24.02.2021

Luule

Aina igasugu pudi-padi pähe tuleb taguda meil koolis.
Pole kusagile põgeneda paganama pedagoogi eest.
[...]

• • Tean, ei tea / P. Yellowstone, M. Tinsley; sõnad Priit Aimla; esitaja Rock Hotel, 1998