Küsimus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
33. rida: 33. rida:
* [Herzen:] Lapse [[surm]]al ei ole rohkem tähendust kui armeede või rahvaste surmal. Kas laps oli õnnelik, kuni ta elas? See on õige küsimus, ainuke küsimus. Kui me ei suuda korraldada omaenda [[õnn]]e, on jõhkraimast jõhkram pettus korraldada nende õnne, kes tulevad pärast meid. (II vaatus)
* [Herzen:] Lapse [[surm]]al ei ole rohkem tähendust kui armeede või rahvaste surmal. Kas laps oli õnnelik, kuni ta elas? See on õige küsimus, ainuke küsimus. Kui me ei suuda korraldada omaenda [[õnn]]e, on jõhkraimast jõhkram pettus korraldada nende õnne, kes tulevad pärast meid. (II vaatus)
** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk"
** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk"

* Kui mult päritaks vastust küsimusele ''Mis on [[orjus]]?'' ja ma peaksin vastama vaid ainuma [[sõna]]ga, ''See on [[mõrv]]'', mõistetaks mu [[mõte]]t kohe. Ei läheks vaja pikka põhjendust näitamaks, et [[võim]] võtta inimeselt tema mõte, tema tahe, tema isiksus, on võim [[elu]] ja [[surm]]a üle, ja et inimest orjastada on sama kui ta [[tapmine|tappa]]. Miks aga ei või ma siis teisele küsimusele ''Mis on [[eraomand]]?''' vastata samaviisi, ''See on röövimine'', ilma saamata kindla peale valesti mõistetud, ehkki teine [[lause]] ei ole muud kui esimese teisendus?
** [[Pierre-Joseph Proudhon]], "Mis on eraomand?" (1840)

* [Köster:] Sa tead kõik ja saad kõigest aru, mis hea või [[kurjus|kuri]] on, aga sa ei taha oma jumalavallatut elu jätta. Ütle, mis pean ma sinuga tegema? Vaata, sa vaikid, sa ei mõista mulle selle küsimise peale vastata. Jaa… Ka mina ei mõista selle küsimise peale vastata. Aga ma mõtlen järele ja püüan otsusele jõuda.
** [[Oskar Luts]], "[[Kevade]]". 13. tr. Tallinn, 1982, lk 204–205.

==Allikata==
* Kas [[inimene]] "naudib" [[kriis]]e? See on küsimus, millele ma leian olevat erakordselt keeruline vastata.
** [[Richard Nixon]]


[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Kommunikatsioon]]

Redaktsioon: 30. september 2020, kell 18:06

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.


  • 6.5 Vastusele, mida ei saa väljendada, ei saa ka küsimust esitada.
Mõistatust ei ole olemas.


  • Paabeli torni ehitamise lugu vihjaks nagu, et üks keel kogu inimkonna jaoks on tupiktee. Teisalt tiksub kuklas küsimus: mis eelise võis anda inimkonnale tuhandete keelte tekkimine? Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku kliimat ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?
  • Jälle küsimus, kas olla rahvas või provints? Olla provints näib odavamana. Kuid kas on? Rahad, mida ei kasutata omal maal, imbuvad ikkagi välja. Iga kord, kui hangime mujalt valmistehnoloogiat ja -kunsti, maksame. Iga kord, kui aju-haju kannab meilt ära haritlase, kingime teistele tasuta. Kui teistel meilt mingit tehnoloogiat ega kultuuri saada pole, kui meie neilt tippjõude vastu ei saa, siis on vahetuses puudujääk meie kahjuks. Asudes loovate rahvaste perre kindlustame seevastu ka oma majanduslikku heaolu. Olla maailma väljaimetav provints läheb kalliks. Olgem rahvas!
    • Rein Taagepera, "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.
  • Seitsmele künkale on Rooma ehitatud ja seitse on teede arv, mis sinna viivad: Via Aurelia, Via Claudia, Via Cassia, Via Flaminia, Via Salaria, Via Latina ja lõpuks kõigist kuulsaim — Via Appia. Leegionide teed, kes läksid välja Roomast, et maailma vallutada, ja barbaaride teed, kes omakorda vallutajatena marssisid Rooma. Ikka veel kannavad need paganliku aja nimesid ja nende kuulsuski on pärit samast ajast, kohati säilinud, kohati kulunud ja kadunud, nagu nende sillutise kividki. Kristlastele on aga Rooma teedelt päranduseks jäänud ainult üks kurb küsimus: "Quo vadis?"
  • Infoühiskond tuleb niikuinii, kas meiega või meieta, selles on küsimus.
  • [Herzen:] Ma ei ole Prantsusmaasse pimedalt armunud. Istuda kohvikus koos Louis Blanci, Leroux', Ledru-Rolliniga... osta trükisoe La Réforme ning jalutada Place de la Concorde'il... see mõte ajab mu elevile nagu lapse, ma tunnistan seda, kuid Aksakovil on õigus - ma ei tea, mis on järgmine samm. Kuhu me läheme? Kelle käes on kaart? Me uurime ideaalseid ühiskondi... võim ekspertidele, töölistele, filosoofidele... omandiõigused, omandikeelud, konkurentsi kurjus, monopoli kurjus... keskne planeerimine, tasuta majutus, vabaarmastus... piiratud kaheksasaja perekonnaga või riigipiiridest talitsemata... ja kõik need on ainulaadselt harmoonilised, õiglased ja tõhusad. Kuid Proudhon on ainuke, kes mõistab, milles seisneb küsimus: miks peaks keegi kuulama kellegi teise käske? (I vaatus)
  • [Herzen:] Lapse surmal ei ole rohkem tähendust kui armeede või rahvaste surmal. Kas laps oli õnnelik, kuni ta elas? See on õige küsimus, ainuke küsimus. Kui me ei suuda korraldada omaenda õnne, on jõhkraimast jõhkram pettus korraldada nende õnne, kes tulevad pärast meid. (II vaatus)
  • Kui mult päritaks vastust küsimusele Mis on orjus? ja ma peaksin vastama vaid ainuma sõnaga, See on mõrv, mõistetaks mu mõtet kohe. Ei läheks vaja pikka põhjendust näitamaks, et võim võtta inimeselt tema mõte, tema tahe, tema isiksus, on võim elu ja surma üle, ja et inimest orjastada on sama kui ta tappa. Miks aga ei või ma siis teisele küsimusele Mis on eraomand?' vastata samaviisi, See on röövimine, ilma saamata kindla peale valesti mõistetud, ehkki teine lause ei ole muud kui esimese teisendus?
  • [Köster:] Sa tead kõik ja saad kõigest aru, mis hea või kuri on, aga sa ei taha oma jumalavallatut elu jätta. Ütle, mis pean ma sinuga tegema? Vaata, sa vaikid, sa ei mõista mulle selle küsimise peale vastata. Jaa… Ka mina ei mõista selle küsimise peale vastata. Aga ma mõtlen järele ja püüan otsusele jõuda.

Allikata

Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Küsimus&oldid=38343"