Mine sisu juurde

King

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Kingad)
Marie-Denise Villers, "Etüüd naisega looduse taustal" (1802)
Clara Soule, "Lou Harris, kolmeaastane" (u 1860)
Vincent van Gogh, "Kingad" (1888)
Gerda Wegener, "Kaks näkineidu" (1918)
Věra Nováková, "Vaikelu kingadega" (1949)


Proosa

[muuda]
  • Jõudeelus on palju pisiasju ja aristokraatseid kapriise, mis nii hästi sobivad ilu juurde. Õhkpeen valge sukk, siidkleit, pitsist rinnaesine, kaunis king jalas, ilus pael peas - ei tee inetut naist ilusaks, kuid teevad kena naise kauniks, kõnelemata veel kätest, mis sellega ainult võidavad; selleks et kauniks jääda, peavad käed - eriti naistel - olema tegevuseta.


  • Kuningakoja uhkemas toas seisis ilus kuldne king siidpadja peal. Sinna talutati ülemad ja alamad tütarlapsed üksteise järel, et igaüks võiks oma jalga kinga sisse passida. Aga ühele oli king pikk, teisele jälle lühike, kolmandale väga kitsas, nõnda et kellegi jalg sisse ei mahtunud. Küll pidi siis mõni varvas ehk jalakand piina kannatama, mis ometi ei aidanud.
Ühel päeval läksid ka Tuhka-Triinu poolõed sinna oma õnne katsuma. Neil olid enda arvates nii pisikesed jalad, et peaaegu käokinga oleksid võinud mahtuda. Seepärast tõmbasid, kiskusid, vajutasid ja toppisid nad vägisi jalga kuldkinga sisse, nii et veri küünte alla valgus. Aga kõik nende vaev läks nurja.


  • Kingsepp, kes kaotab end müstilises ekstaasis ning hakkab end pidama inimkonnale Jumalast saadetud päästjaks, lõikab paratamatult kingatallad viltu ja hakkab õmblustega vusserdama. Ajapikku seisab ta silmitsi näljasurmaga. Poliitik aga saab täpselt sama protsessiga tugevaks ja rikkaks.


  • Niipalju arvan ma küll, et kuna kinganinad oma vormi aina sagedamini hakkavad vahetama, siis pea­vad inimesed sagedamini oma põhimõtteid vahetama või nad hoopis kõrvale heitma ja ainult moe järgi elama, mis ongi kõige moodsam põhimõte ja maailmavaade.


  • Järk-järgult muutusid suure kombinaatori liigutused aeglasemaks, tema jalad kreeka madruselt juhuslikult ostetud punastes kingades libisesid kõlatult mööda põrandat. Märkamatult hakkas ta liikuma külg ees. Parema käega surus ta õrnalt rinnale mappi nagu tütarlast, pahema käe aga sirutas ette. Linna kohal oli selgesti kuulda fortuunaratta kampolikriginat. See peen muusika muutus äkki kergeks viiuliheliks...


  • Mäletan, et vaatasin ema televisioonis rääkimas, sõnad üle huulte pudenemas, pisarad silmist voolamas. Ta oli selleks sündmuseks muretsenud uued riided, tumehalli rätsepakostüümi ja kingad Itaalia disainerilt, kes - nagu ta meile rääkis - on parim ja kindlustab meile maailmas staatuse. Sain sellest aru kinganina kuju järgi. Ema oli meile kingade kohta palju õpetanud. Ma ei arva et teda taheti uskuda nende kingade pärast. Aga teda usuti. Ma lausa tundsin seda läbi ekraani.
    • Wendy Walker, "Kui Emma kadus", tlk Aet Karolin, 2020, lk 10-11


Luule

[muuda]

Tõused üles, kui taevases templis lööb hommikukella
Sinu vend, kelle kätte on antud suurpäevade tund;
kelle tulekust, kuldsetest kingadest näed Sina und.

  • Marie Heiberg, "À la Rabindranath Tagore", valikkogus "Käisin üksi tähte valgel" (1988), lk 99


Ent kusagil on suure linna avatlused:
seal auto ruigub läbi kärarikkaist tänavaist,
lakk-king nii väike kannab kergejalgset naist -
Madonnat -, pigemini vist küll Thaist...

  • August Alle, * "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 36-44


Kuiv ja laastav on su himu kui samuum,
mille kihinasse kaikub koolukell.
Käärib katk su veres lämmatav ja kuum.
Oled klirisev kui vana karusell,
vana karusell, mil' käia viimne ring.
Tuhaks puistab kõik su punalakist king.


Kellavalaja kallim aare
suurde vormi
sulama peab.
          Isa vaeva
          ta väike tütar
          hirmsal valamisviivul
          teab.
/---/
Meister ahmab-kahmab...
          Ta pihku
          väike punane king
          ainult jäi.

Uus kell
sai nii elava hääle
nagu oleks tal
nooruke hing.

Aga vaikse ilmaga vahel
ta kuminas kuuldi sõnu
          “Minu king!...
          Minu king!...
          Mu king...”

  • Betti Alver, "Kellahääl" kogust "Korallid Emajões" (1986)


Kallis poeg Ambrosius miks kingi sa ei harja
kingad harjatult kas tead on väga nägusad
sinu seltsis alatasa häbist silmi varjan
näotud on su jalavarjud tolmust hägusad

harjan ema kullake ma harjan varjatult
olen vari-isik ema mul on varju nägu
minu varjul seina peal on kingad harjatud
tähtis pole tegelikkus tähtis tead on tegu

  • Ilmar Trull, "Laul harimatust Ambrosiusest, kes juba lapsepõlves objektiivsest reaalsusest suurt midagi ei jaganud, tema hägusatest vaadetest ja üldse" kogus "Millest mõtled, seljaaju?" (1984), lk 31



<poem>
Et neeger viksima peab kingi
ja ajalehti hõikama

  • Juhan Viiding, "Memm kinkis mulle karabiini..." kogust "Aastalaat", rmt: "Närvitrükk", LR 17/1971, lk 26


Mu silma ette tõusid ühed silmad -
nad hingasid.
Lõin silmad maha. Noore mehe asi.
Näeb kingasid.

  • Juhan Viiding, "* Ma kuklas tunnen eluaegset kuuli", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 300


Mõnikord metroos, teel tagasi Queensi,
võin ma ennustada, kes sõidab Lexingtoni peatusest edasi,
sest minagi olen ostnud nende kingi Paylessist.
Need kingad ei peta mitte kedagi.


Need on päevad, mil su kingad vihma käes sulavad,
mil ülemus küsib, kas su pükstes on auk,
ja sa ei pea jaatamiseks isegi maha vaatama.

Vanasõnad

[muuda]
  • Parem vana king kui paljas jalg.
  • Iga king vajutab (pigistab) oma jalga.
  • Võõrast nahast kerge kingi lõigata.
  • Igamees teab, kust ta king pigistab.

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel