Kodanlane

Proosa

• Ma olen liiga intelligentne, et vihata kodanlust - tal on õigus, sest ma olen talle võõras, palju võõram kui kõige hullem antikommunist. (NB! Kodanlase vastand on poeet, mitte kommunist, sest poeet on LOODUS, mitte mingi maailmavaade. Poeet: anti-kodanlane.)
  • Marina Tsvetajeva kirjas A. V. Buninile 4. mail 1928, rmt: "Elu tules. Pihtimused". Koostanud Tzvetan Todorov. Tõlkinud Mirjam Lepikult, 2007, lk 296

• Nii maailma tõeline aristokraatia kui ka tõeline proletariaat mõistavad tragöödiat. Neile on see jumala põhielement ja elu võti, kõige väiksem võti. Selles erinevad nad igat masti kodanlastest, kes tõrjuvad tragöödiat, kes seda ei talu, kellele juba sõna "tragöödia" tähendab midagi ebameeldivat.
  • Karen Blixen, "Aafrika äärel". Tõlkinud Riina Jesmin. Mediasat Group, 2005, lk 132

• "Tõeline töölisklass..." Paul puhkis põlastavalt. "Mina ei näe küll midagi muud, kui et need, kes on pisutki tublid, kas veavad ennast edasi, et poliitilisteks juhtideks saada, või siis veavad ennast edasi, et mõnel muul alal kellekski saada, ja siis loobuvad nad Socialdemokratenist, ja tellivad selle asemel Aftenposteni, ja neist saavad palju suuremad kodanlased, kui meie oleme."
  • Sigrid Undset, "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, lk 24

• Ta jutustas ka heategevusballidest, kus risti läbi saali oli tõmmatud köis: ühel pool tantsisid kodanlased, teisel pool aadlikud. Vana daam pidas põhimõtetest kinni: kui tema õetütar Sophie Chotek abiellus troonipärija Franz Ferdinandiga, teatas ta: "See isik minu majja enam ei astu. Ta on paha naisterahvas, ta on süüdi selles, et meie keisril ei saa enam olla troonipärimisõigusega järeltulijat." (lk 6, vanadaam on autori vanaonu abikaasa)
• Loomulikult oldi kõigi inimeste vastu armastusväärsed, seda mitte nende pärast, vaid lugupidamisest iseenda vastu. "Ära unusta, et oled väike daam," seda kuulsin lapsepõlves väga sageli. Ent tollal ei tähendanud daam hästi riietatud, jõude elavat, rikast naist, vaid inimest, kes taktitundeliselt arvestas teistega, säilitas igas olukorras armastusväärsust ja viisakust, varjas oma isiklikke tundeid ning oskas isegi halva enesetunde puhul käituda nii, et teised midagi ei märganud. Et aristokraadid pidasid ennast umbilicus mundi'ks, polnud vaid nende süü — aukartusest võdisevad kodanlased mängisid selles oma osa. (lk 9)
• Austria aristokraatide armastusväärne kõrkus, mis puudutas ebameeldivalt vaid kodanlasi, oli mulle tuttav. See oli kõrkus, mis ikkagi sisaldas vaikset, muigavat kahtlust omaenese jumalikkuses. Ent siin polnud mingeid kahtlusi, pisemadki parunivõsud olid veendunud, et nende armulik protestantlik jumal on nad loonud teisest materjalist kui eesti "lojuseid". Kodanlasi tituleeriti ametist hoolimata "literaatideks" ning kui nad olid sakslased, siis soositi neid armulikult. (lk 86)
  • Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus". Tõlkinud Viktor Sepp, LR 48-51 1981

• [Kommertskooli õpetaja:] Iga tööline on küps kodanlaseks, pange seda tähele, iga töölise suurim unistus on hästisöönud burzhui! Andke töölisele natuke varandust, kohe on ta kodanlikum kui kodanlane ise ega taha enam mingist klassivõitlusest burzhuaasia vastu teadagi!
  • Albert Kivikas, Nimed marmortahvlil, I osa

• Kehtib kokkulepe, et mees peab kõigis tühistes asjades naisele järele andma ja tema õigusi tunnistama; selle asemel, et naist raskustega koormata nagu primitiivsetes ühiskondades, püütakse ta vabastada kõigist rasketest kohustustest ja muredest. Sellega vabastatakse naine ühtaegu ka kogu vastutusest. Loodetakse, et sel kombel ninapidi veetud ja hõlbuelust ahvatletud naised aktsepteerivad ema ja koduperenaise rolli, millega neid tahetakse siduda. Ja on tõsi, et enamik kodanlaste naisi alistub.
  • Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 99, ptk "Ajalugu", jutt on 19. sajandist

• [Väike Zadkiel ja daimon Maimas:] "Vürst Max eeldab, et Francisele pakub rõõmu osaleda kunstipettuses - kui nimetada asja kõige leebema nimega - , sest tema peab seda aristokraatseks lõbuks, ja Francisele on suur au naljameeste hulgas olla. Krahvinna mõtleb omas südames, et Francise-taolisel kodanlasel veab, kui ta aristokraatlikku saladusse kaasa tõmmatakse ja tal selle toetamiseks elu ja hinge eest tööd vuhkida lubatakse. Ja Saraceni suhtub algajasse meistri sõbraliku põlgusega. Kui see plaan aga kunagi avalikuks tuleb, kannatab kõige rohkem Francis, sest tema on ainuke, kes tegelikult pildi võltsis."
  • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, 1999, lk 340

• Tudengina oli Tom täis mässumeelt kehtiva korra suhtes ning kaldus kõvasti vasakule. Ta ei läinud isegi omaenda lõpuaktusele, sest sellel tseremoonial oleks tulnud akadeemilist riietust kanda. Tervelt kümme aastat kandis ta eranditult teksapükse. Tomil pole ühtki lipsu ning ta ei kavatse seda endale ka soetada - tavaline liberalismi tunnus. Tal on küll kodanlase instinktid, ehkki ta nende vastu võitleb. See tähendab, et kuigi talle ei meeldi abiellumistseremoonia, elab ta nagu abielumees kunagi.
  • Carol Shields, "Kui". Tõlkinud Urve Hanko. Tallinn: Eesti Raamat, 2006, lk 50

• Lavr ütles hästi vaikselt: "Kas sa ka tead, kelle poole meie relvad esimesena suunatud on? Kui tead, siis kohkud ära."

Ilja ütles: "Interventsionistide, kodanlaste, välismaiste sõjaväeüksuste poole."

Lavr naeris ja ütles: "Tööliste ja talupoegade poole. Nende poole, kelle eest sina Soome kodusõjas võitlesid. Oma tööliste ja oma talupoegade poole. Armetust rügamisest kurnatud streikivat töölist, põllumeest, kelle saak vägisi kuni viimase ivani ära võetakse. Neid olen mina relvaga sihtinud. Mitte kordagi kodanlast või välismaist sõdurit. Vene inimest. Sind," ütles Lavr Iljale osutades. "Sind, sinu naist, sinu peret."

• Sirpa Kähkönen, "Graniitmees", tlk Piret Saluri, 2017, lk 177

Draama

• [Herzen:] Aga Marx on kodanlane perseauguni välja.

[Natalja:] Aleksandr! Ma ei taha seda sõna kuulda.

[Herzen:] Vabandust, keskklass.

• Tom Stoppard, "Laevahukk" ("Shipwreck"), II vaatus