Sääsk

Proosa

• Jõudsid just mõnusasti unisena pikali keerata, kui korraga annab endast ühtlase peenikese pininaga märku üksik sääsk, kes sinu pea ligidal tiire teeb. Ebameeldiv on tunda tema närvilistest tiivalöökidest tekkivad tuuleõhku oma näonahal.
• Sei Shōnagon, "Padjamärkmed", 25, tlk Alari Allik, Vikerkaar 11/2018

• Pontus kihistas – nii põnevusest kui ka sellepärast, et paistis väga naljakas, kuidas Rasmus seal väänles ja vehkles, püüdes ennast vastu maad lapikuks suruda ja pingul telgiriide alla pugeda. Küllap olid ka kõik selle maiõhtu sääsed määranud endale kohtumise Alfredo telgi taga. Turtsuv Pontus seisis sääseparve keskel ja tegi mis võimalik, et hoida vereimejaid Rasmuse abituist jalgadest eemal. Aga kui siis tuli tema kord, kui Rasmuse määrdunud ketsid olid kadunud telgiriide alla ja ta ise pugema hakkas, polnud enam kedagi sääski eemale tõrjumas ning need andsid kahtlemata oma parima, et teda nahka pista. Kuid Pontus kannatas nurinata ja järgnes Rasmusele, kuhu selle tee ka viiks. Ja nüüd viis tee parajasti Alfredo telki.
  • Astrid Lindgren, "Rasmus, Pontus ja Lontu", 3. ptk

• Koos lendkoerte ilmumisega muutuvad ka sääsed julgemaks. Nad kihavad meie ümber kiledalt ning närvesöövalt pinisedes ja lasevad siis inimverel hea maitsta. Nahk on nende aadrilaskmisest kuplasid lausa täis. Vargsi kaovad käed laua alla, aga kratsimine paneb naha veel rohkem sügelema. Proua Alwis toob majast suitsukepikese ja paneb selle põlema. See pidavat sääsed minema peletama. Hõõguvast puust eralduvad peened suitsujoad. Need hajuvad laua kohal laiali ja levitavad teravat lõhna. Ilmselt on see sääskedele meeldiv, sest nad ei kao, vaid neid koguneb üha rohkem. Kui me poole tunni pärast hüvasti jätame, näevad mu paljad jalad välja, nagu oleksin läbi nõgeste kahlanud.
  • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 18-19

• Selles ebaproportsionaalses maailmas püüti siiski ka midagi ära teha - ehitati proportsionaalselt lasteaedadega kasarmuid ja hullumaju. Väikerahvaid hävitati nagu sääski, ent mitte korraga, jalghaaval, tiibtükil; nende pinin salvestati magnetofonilindile - üldiseks osasaamiseks.
  • Nikolai Baturin, "Kuningaonni kuningas", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 103

• Kui lähtuda absoluudieetikast, siis on mis tahes olendite kahjustamine üldse lubamatu. Ja siis oleme seisus, kus pole erilist vahet, kas pistame näiteks nahka kartuli, lööme maha sääse, kes on tulnud meie verd himustama, või läheme must-toonekure pesale oma uudishimu rahuldama. Albert Schweitzer, kes formuleeris printsiibi, et ülim eetiline hoiak on aukartus elu ees, ei mõelnud seda päris nii. Luterlasena asetas ta printsiibi jälgimise kohustuse inimese südametunnistusele: inimene peab iga hetk kaaluma oma tegude tagajärgi ja vastutama nende eest. Nii see tegelikult ju käibki ning samas on alati olemas eksimise võimalus.
  • Rein Kuresoo, "Loodus pole meist kuigi kaugel". Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11

• Kui kärbes meenutab hingelaadilt koera, siis sääsk meenutab kassi. Koer ja kärbes käivad inimesega ühte jalga, sääske ja kassi ei suuda inimene õieti kunagi kodustada.
  • Valdur Mikita, "Lingvistiline mets", 2013, lk 179

• Merel on jää alles tugev, aga lammid on juba lahti sulanud. Seal vonklevad sääsevastsed, kaunid ja hüpnootilised, sõlmides oma kaheksaid. Päris kõva kontrast, kui mõelda, mis neist mõne päeva pärast saab, kui nad verejanuliseks tsükloniks moonduvad. Kui mul kunagi oleks võimalus mõnda vaenlast piinata, viiksin ta kindla peale sääsehooajal tundrasse, seoksin tal käed selja taha ja jätaksin sinnapaika.
  • Tanya Tagaq, "Lõhkine hammas", tlk Hasso Krull, Loomingu Raamatukogu 36-38 2023, lk 11

• Pasteuri mikrobioloogid said koloniaalvõimudele pakkuda aga rahvatervise teooriat, mis ütles vastupidiselt kõigele sellele, mis oli Prantsusmaal ja mujal arenenud maailmas aktsepteeritud teadmine, et keskkond, kus sa elad, ei ole rahvatervise seisukohalt üldse oluline... [---] Oluline on see, kas sinu kehasse satuvad need haigust tekitavad mikroobid, ja kui me saame need mikroobid kuidagi hävitada või nende teekonna blokeerida, siis ei ole vahet, kas sa sööd palju või vähe, elad tihedalt või hõredalt asustatud kohas, kas sinu kõrvalt jookseb läbi mingisugune malaariasääski täis kanal või on see kaetud ja suunatud maa alla – see kõik ei ole oluline. Oluline on see, et kui sul on vaktsiin, mis suudab tuberkuloosipisikuid või kollapalavikuviirust hävitada, siis me ei pea nende haiguste pärast enam muretsema. Nende vaktsiinide väljatöötamine ja kasutamine oli vähemalt teoorias tunduvalt odavam ja universaalsem lahendus kui keskkonnatingimuste ja elutingimuste parandamine.
  • Aro Velmet intervjuus: Kaur Maran, "Aro Velmet: bakterite kolonialism kummitab tänase päevani" Postimees, 25. jaanuar 2020

Draama

• [Dorine:] Mis pisut sarnane võib näida pahele,
  seal kohe laimaja end segab vahele.
  Kerge vaevaga teeb ta sääsest elevandi,
  sellel alal on tal nii huvi kui ka andi.
  • Molière, "Tartuffe", esimese vaatuse esimene stseen

Luule

Musttuhat sääski surub soode üle.
Neid langeb näkku, suhu, neid imeb veresse,
neid tungib tahtmisesse, neid poeb südame.

Musttuhat sääski surub soode üle.

• Gustav Suits, "Soolaugastel". G. Suits, "Luule". Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat 1992, lk 146

Aukliku ja halli pilvevoodri vahelt
veeres kõlinaga telliskivist katusele
kuu kui suur ja haljas hõberubla.
Mõne meeleolu melanhoolselt kiheleva
katkikriimustuna nagu sääse kubla
vajutaksin vastu seda külma vaske.

• August Alle, "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 36-44

Valge sirel õitseb ja rongid lähvad mööda
elu algab siis kui on lõppenud töö
kes öelnud on, et tänaval minnakse vaid mööda
see pole ainult sääskede ja siilide öö

• Ansambel Naised Köögis, "See pole ainult sääskede ja siilide öö", sõnad Kristiina Ehin, Katrin Laidre, Kairi Leivo, viis Katrin Laidre

Kiirrong sipleb sõiduvees ja
päästerõngas valla pääseb.
Jälgi, kus su saapad käivad.
Puhh! kui tülikad on sääsed.

• Lauri Pilter, "*Tasa laulan, tasa kuulan...", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 22-23