Tiina Talumees

Allikas: Vikitsitaadid

Tiina Talumees (sündinud 28. septembril 1973 Tallinnas) on eesti moedisainer.

Intervjuud[muuda]

  • Me kõik võidame sellest, kui kasutame kvaliteetset asja võimalikult kaua. Oluline ongi see, et iga ostu puhul, mille sa teed, mõtled väga täpselt läbi: kas sul on seda tõesti vaja? Mille jaoks? Kui kaua see asi sul kestab? Kui tihti ja kuidas seda kasutada saad? Odava asja eest on lihtne mõtlematult raha välja anda, aga kui rääkida kiirmoest, siis see ese hävib pärast paari pesukorda. Odavad riided lähevad maailmale kohutavalt kallimaks maksma! Kõik, mida kasutame korraks, kuhjub ju prügina ja toidab ületootmist. Ingliskeelses maailmas võetakse see teema kokku kolme R-iga: reduce, remake ja recycle.
Eesmärk peab olema, et me ei tooda mõttetult asju, mida keegi ei vaja. Ja ei tarbi ka ebavajalikku. Loomulikult elab igaüks oma elu ise, aga praeguse maailma sõnum on selgelt selline. Kriis on selge nähtavaks ja kuuldavaks muutnud.
  • Praegu on 18-20 aastates moehuvilised targemad kui vanemad. Noored teevad valikuid ja eelistavad suureks rõõmuks pigem taaskasutust kui kiirmoodi. Keskealine pelgab taaskasutust ja usub, et hoiab raha kokku, ostes pigem vaheldusrikkalt ja soodsalt. Kiired arvutused ja reaalsus aga räägivad midagi muud, sest sageli soodne ei tähenda väärtuslikku ja ideaalset, seega vajadus sama tüüpi toote järgi tekib kiiremini, kui oleks tekkinud kohe pisut rohkem panustades.
  • Minu arvates inimeste südametunnistus ei lase enam mõttetuid oste teha. Kiirmoeketid on ju üles ehitatud tarbimismõnu rahuldamisele. Poeskäik on omamoodi teraapiline, tekitab hea tunde. Nüüd on inimesed avastanud, et sama saab teha interneti teel – saad ka ekraanil klikkides oma ostukire rahuldada. Ja kavalamad on taibanud, et emotsiooni otsides ei peagi tegelikult ostma. Üks mu sõbranna laob netipoes ostukorvi täis ja siis tühistab. Arukas tarbimine on alternatiiv.
  • Mu vanaema käis 60ndatel Ameerikas ja rääkis mulle: "See on kõikide võimaluste maa! Samasuguse välimusega kingad saad sa osta 500 dollari eest ja ka viie dollari eest." Lapsena mõtlesin, et miks siis peaks keegi maksma sama asja eest sada korda rohkem. Aga nüüd ma saan sellest väga hästi aru. See pole kaugeltki sama asi! Odavate kingadega teed ehk suure vaevaga 50 sammu, aga kallimate kingadega sa kõnnid kogu elu.
  • Oma klientide pealt saan öelda, et väga paljud teevad vahet! Aga tihti ei oska inimesed hinnata asja kvaliteeti. Ei saada aru, miks sa pead ostma 600-eurose mantli, kui olemas on kolm korda soodsam? Siis ma selgitan: vaata, mis materjalist see on ja kelle kätega toodetud! Eesti majandust hoiab üleval see, kui me kõik otsustavalt ja teadlikult ostame asju, mis on Eestis tehtud.
  • Jätkusuutlikkus on tähtis põhimõte ka kangatööstuses. Loodussõbralik taastoodetud materjal võib olla veel kallim kui siid. Ka disainerid ise, kui nende põhimõtted on jätkusuutlikud, jälgivad väga kangast. Aga seda tuleb ka kliendile selgitada, mis see selline on, miks see just nii palju maksab.
  • Klient tahab ju ilusat ja kvaliteetset asja. Aga kas see peaks tulema oma töötajate arvelt või riigimaksude arvelt – see poleks ju õiglane! Eesti meisterlike rätsepate kätetöö ja Itaaliast tulnud kvaliteetsed kangad annavad minu puhul moe, mis ei saa kuidagi üliodav olla. Siinne rõivadisaini kvaliteet on samuti väga kõrgel tasemel. Enamasti kehtib lihtne tõde: mida kallim asi, seda kauem see kestab.
  • See soovitus kehtib igal pool, mitte ainult moes: tark on tarbida seda, mille puhul täpselt tead, kus see on valmistanud, kes on selle valmistanud ja kuidas. See, et Eestis on meil võimalus isegi kohtuda inimesega, kes on sinu mantli õmmelnud, on suur luksus.
  • Nutikas kombineerimine on võti. Kleidi ja pükste kombinatsioon – see on legendaarne, aga võrratult mugav! Kollektsioonis olid mu enda lemmikud pehmed dressipüksid, millega ma sõidan maale, aga käin ka teatris, panen neile kleidi peale ja kontsad alla. Need püksid on tõeliselt praktilised ja mugavad!
  • Hooajalisus, et talv ja suvi oleks eraldi, ei ole moes üldse enam määrav. See maailm on muutunud hästi vabaks!
Samamoodi on meeste ja naiste klassika pea peale pööratud, naised kannavad meeste rõivaid ja mehed naiselikumaid asju, iga inimene käib nii, nagu ta ise tunneb, et tal on mõnus ja hea!
  • Kui ma ise oma rõivaid kavandan, siis peab protsess minu enda jaoks magus olema. Viimase kollektsiooni rõivad on pealtnäha lihtsamad kui kunagi varem, aga nende sünd on väga läbimõeldud. Mulle on oluline, et mu kollektsioon räägiks mingi loo. Et asjal oleks tervik, teema ja tähendus. Hetk on hetke nautimiseks, koondab asjad, millel on isikupära ja mida ma ise viimast kui üht kannaks. Ja enamiku neist lõigetest olengi enda seljas testimise teel nii mugavaks saanud. Moe puhul ei piisa, et see näeb efektne välja, sul peab endal olema seda kandes ülimõnus.
  • Ühtegi suvalist efektieset mul laval pole, ma küll otsin emotsiooni ja tunnet, aga see võib olla rõivastesse peidetud ka tagasihoidlikul moel. Kes minu rõivaid armastab, nende puhul ma ei kahtle, et see lugu kindlasti nendeni jõuab.
Pean ka tunnistama, et inimesed on minu asjadest hästi aru saanud – see on minu enda moekeel, aga paljude naistega räägime me ühist keelt. Ma ei tohi kunagi unustada loomingulisust, ka siis, kui kõik on pealtnäha lihtne.
  • Inimesed võiks hakata rohkem oma riideid armastama. Iga asi garderoobis võiks olla midagi väärt, tähendada kandjale midagi. Mulle on riided nagu sõbrad! Ja just praegu, mil kontakte on vähem, sain eriti selgelt aru, et eneseväärikusele on tuntavaks toeks, kui sa ka kodus paned end ilusasti riidesse. Ümbritsed end "heade sõpradega", mitte ei kanna asju, milles sa iial inimeste ette ei ilmuks. Iseendast peab ka lugu pidama!
  • Riideid peab armastama ja nende eest hästi hoolitsema. Kui sa ostad endale asjad, mille kvaliteeti tead, ja tead ka nende sünnilugu, siis ära karda neid kanda, nad on sinuga pikalt!
  • Kuidas vähendada rõivaste hulka kapis? Mina kannan ka kodus neid ilusaid riideid, mida linnas käies. Miks mitte vaadata, milline sa ka kodus välja näed? See on ju sinu elu, sinu päev, väärtusta seda.



  • Riietust on niivõrd rumal kritiseerida. Seesama presidendi vastuvõtt, kus kõik sinna kutsutud on paanikas ja ei tea, mis ja kuidas olla – see on minu jaoks nii naeruväärne ja nii kurb. Teles on samamoodi, et kes ja kuidas sinna pildile jääb, inimeste riideid on tegelikult paha kritiseerida.
  • Ma vabandan, kui kedagi solvan, aga ma omal ajal õppisin kuus-seitse aastat ERKI-is, siis polnudki teist võimalust. Ma ei tulnud selle peale, et võiksin kodus hakata kleite õmblema ja siis ennast disaineriks pidada. Aga tänapäeval on see täiesti võimalik ja kõik käib selle järgi, kes ennast paremini turundada oskab. See kunstiline väärtus on kahjuks jäänud teisejärguliseks. See mood põhineb sellel, kes kiiremini oskab Chaneli, Diori ja Valentinot kopeerida.
  • Mu kõige lemmikum ajastu on 40. aastad, aga 70. aastad ka. See ajastu oma lihtsas stiilis. Ühest küljest feminismi tulek ja naiste suhtumine kehadesse ja kõigesse oli niivõrd muutuv, et peale sellist 50.–60. aastate ilusate koduperenaiste nautimist tulid siis naised ja otsustasid feministlikuma joonega läheneda ka riietumisele. T-särgid ja teksad, see mulle tegelikult hästi meeldib.
  • Minu emal oli vaesele ajale vaatamata väga ilus garderoob ja siiamaani on mul meeles ema lilla õhtukleit, mida ta kandis kuldsete platvormrihmikutega. Ma olin nii kade, sest tema läks ühel õhtul Viru varieteesse ja ma olin nii kade, et miks mina ei saa panna sellist kleiti ja minna kaasa. Mulle üldse ei meeldinud laps olla, ma oleks tahtnud kohe suur olla. Laps tundus kuidagi alamklass.
  • Eks ma teen seda, mis mulle meeldib ja mind elus hoiab. Ega seal ei ole muud põhjust tegelikult.
  • [Kollektsioonist "Fe Male":] Ühest küljest on väga armas see, kui naised ostavad minu kleite ja leiavad, et need on nende jaoks head ja nad tahavad neid kanda. Aga sellel oli selline filosoofiline taust ka taga. See "Fe Male" oli naisest, kes riietub kuidas tahab. Ehk riie ei tee naisest naist ja mehest meest. See on Eesti naise hirm, et kui neil piht ei ole rõhutatud ja dekoltee piisavalt sügav, siis nad ei ole naised.



  • Minul on inimesi hinnates teised väärtused, pole oluline, kui kallis su kleit on. Kui suhtuda aga kleiti kui kunsti, siis selle kandi pealt võiks see olla muidugi staatusenäitaja.
  • Välimus ei tohiks olla seltskonnas prioriteet. Sa ei peaks oma elus midagi ära jätma sellepärast, et sul ei ole disainerkleiti. Keegi ei tohiks arvata sinust sellepärast halvemini.
  • Ükski kleit ei saa muuta naise olemust. See tuleb kohe välja, kui ta suu lahti teeb. Naine jääb ikka selleks, kes ta sisemiselt on, ükskõik kui kallid riided tal seljas on.
  • Moekunst ei ole kettaheide või kaugushüpe, seda ei saa sentimeetriga mõõta.
  • Ühtegi konkurssi ei saa liiga tõsiselt võtta. Mul on väga hea meel, et Kuldnõela jätkuvalt välja antakse, et korraldajad on leidnud endas jõudu sellega tegeleda. Kõik, kes on nomineeritud, saavad hea promo, kõik võidavad sellest. Mulle on aga mõned teised võidud olnud isegi olulisemad.
Näiteks olen uhke, et Estonian Airi meeskond kannab minu disainitud riideid. Seda ei saa millegagi võrrelda, see on mulle väga suur au.
  • Mulle on ette heidetud, et mu töödes pole piisavalt kunsti – võib-olla on ütlejail õigus. Sest ma ei tegutse õhku, ma ei teegi suurt kunsti. Kui naised tahavad tulla minu juurde rõivaid ostma, siis see on mulle palju suurem preemia kui võimalus meeldida teatud hulgale kriitikutele. See ei ole minu eesmärk.
  • Riiet tehes mõtlen alati, kas Eestis leidub kohta, kuhu sellega minna.
  • Kui mulle endale muutub looming igavaks, siis ei ole tõesti mõtet enam jätkata. Niikaua kuni mul lendavad uut kollektsiooni tehes erutusest liblikad kõhus, on kõigel mõtet.
  • Minu jaoks on eelkõige tegijad minu kliendid ja koostööpartnerid – show'd on tänuks inimestele, kes kannavad minu riideid.
  • Ma ei saa endale lubada eksprompt-puhkepäevi. Mul on vastutus oma töötajate ja klientide ees – sellega viin end sageli stressi, sest taastumiseks pole piisavalt aega.
  • Viimasel ajal ongi mu nädalavahetused olnud kurblikud, sest olen need lihtsalt maha maganud. Jaks ja jõud on otsas, ei suuda süveneda millessegi, keha vajab und. Samas on töö ainuvõimalik vahend tunda end täielikult elavana, ja sellest ei loobu ma mingi hinna eest.
  • Pean tõesti tunnistama, et näiteks maalikunstnikud väljendavad end oma välimuses palju rohkem kui moekunstnikud. Võib-olla tuleneb see tõsiasjast, et kogu su kunst seisab laval sinu kõrval – ja need on riided. Sina tahad jääda tagaplaanile, et sinu kunst tõuseks esile. Tähelepanu peaks olema ikka minu tööl, mitte minul. Kui lähen aga kuhugi muule üritusele, siis kannan hea meelega oma kleite.
  • Kuna töötame koos modellidega, siis kõik riided näevad modelli seljas palju kaunimad välja kui enda seljas. Mulle meeldivad riided, milles saan end mugavalt tunda. Klientidele loon ka mugavaid, mitte üliefektseid lahendusi. Elegants ei ole ju see, et kui astud uksest sisse, karjatavad kõik: püha jumal, mis tal seljas on!
  • Mina panen sama hästi kui kõik selga, mida teen. Väga paljud kliendid on minu riietest õhutust saanud ja tellivad siis endale ka. Ma ei saa öelda, et ma ei kannaks asju, mida ise teen – viimases, "Daami portree" kollektsioonis käis iga viimane kui kleit minu seljast läbi, sest kui ise olen valmis kandma, siis kannavad mu kliendid ka. Minu eesmärk on, et minu loodud kleidi kandjat märgataks teisel-kolmandal vaatamisel, ja siis juba ei saadaks enam pilku pealt.
  • Maitse on üks eriti keeruline teema. Mart Kalm õpetas meile keskkoolis, et tegelikult on see vale väide, et maitse üle ei vaielda. Hea maitse on täiesti konkreetselt olemas. Kõigile lihtsalt ei ole antud võimet maitset tunnetada. Hea maitse alla võib käia ka korralik kitš.
Hea maitse on kõik, mis on tehtud mõttega ja on põhjendatud. Kui märkame, et riiete juhusliku kokkusobivuse taga on veel miskit. Sageli valitakse rõivaid hästi püüdlikult ja see võib mõjuda halva maitsena, samas võivad juhuslikult kokku sobitatud rõivad peegeldada head maitset.
  • Maitse on tunnetatav. Seda ikkagi ei õpi. See on teadmistest, intelligentsusest, minevikutunnetusest ja kogemustest sõltuv omadus.
  • Ma ei ole üldse trendiarmastaja, trendidega ei jõua kaasa joosta. Minu meelest on see üldine rahva lollitamine ja läbimüügi tõstmise trikk. Sellega ma ei taha kaasa minna. Pean lugu klassikalistest väärtustest, näiteks heast ja klassikalisest mantlist, mis võib käia kümme aastat. Selle asemel, et ahmida kaks korda aastas poest nn uut moodi, mis tegelikult on millegi eelneva kordus, mis taas uuesti välja tuuakse. See on mu jaoks naeruväärne.
  • Noored peavad uue trendiga kaasa minema, et olla sotsiaalselt keegi. Nad ei saa teisiti, nende jaoks on see hädavajalik. Seletada 14-aastasele seda, mida mina praegu olen kogenud, on võitlemine tuuleveskitega. Igaüks peab selle tee ise läbi käima.
  • Me kõik muutume oma stiililt mingil määral elu lõpuni. Meie kehad ja arusaamad kehast muutuvad. Aga on baasväärtused, mille ümber mängime. Ma ei saaks öelda, et minulgi on väljakujunenud stiil. Ikka ja jälle üllatan end mõne rõivaga, mille puhul olen mõelnud, et seda ma küll ei teeks ega kannaks. Kõrvalehüpped stiilist ikka tulevad, see on normaalne, sest tahame ju proovida ja katsetada. Selleks see riietega mängimine ongi.
  • Tänapäeval on võimatu astuda maailma sellise suure teemaga, nagu Chanel välja tuli. Olen suur Coco Chaneli austaja ja tema põhimõtete kindel järgija. Tahaksin ise jõuda millegi selliseni, mis on kvaliteetne, vastupidav, mugav ja aastaid kantav. Mul on veel aega, et välja töötada oma stiili.
  • Tihti öeldakse, et Tiina Talumehel on palju pitsi ja satsi, kusjuures mulle see väide absoluutselt ei meeldi, sest ma ei tee juba mitu aastat mingeid satse. Naiselik pitsivaht on paljude meelest minu kaubamärgiks.
Olen ise sellest välja kasvanud, rohkem huvitab mind selgepiiriline ja keha rõhutav joon. Ja mugavad ning mõnusad materjalid, mis oleksid vastuvõetavad igale figuurile.
  • Mulle meeldivad meesdisainerite visioonid, aga võin kindlalt öelda, et mehed ei tunneta iialgi naise keha saladusi, mida endas kanname – mida tahaksime näidata või varjata. Jälgin väga, mida teeb Karl Lagerfeld Chaneli moemaja kollektsioonides. Ikka ja jälle pean imestama, et kes neid asju küll ostab.
  • Täpselt sama pilguga vaatan Louis Vuittoni kevadkollektsiooni. Modellide seljas imeline, ent sellised puhvakad seelikud ja laiad jakid – on vaid käputäis naisi, kellele need sobivad.
  • Nende disainerite eluiga, kes ei suuda luua kantavat moodi, ei saa olla väga pikk. Kõik baseerub lõpuks rahal. Igasugune looming peab olema tagatud materiaalse taustaga. Keegi peab kunstniku loomingut austama ja selle kinni maksma, vaid nii on tagatud jätkusuutlikkus.
  • Olen eriti leebe juht, pigem sujuv ja sõbralik. Ma ei suuda võtta lisastressi, et innuga numbreid lugeda. Siiani on moestuudiol mõtet olnud, kuigi kõik kuud ei ole olnud vennad. Olen püsinud vee peal. Mulle sai juba lapsepõlves selgeks, et sa ei saa endale lubada midagi, mida ei ole välja teeninud. Majandan end ära, muidu poleks ju tegevusel mõtet.
  • Kohati meeldib mulle väga luksus. Samas on nädalaid, kui ma ei kuluta enda peale midagi, käin ainult toidupoes. Olen nii töösse süvenenud, et ei näe enda ümber midagi muud. Siis tuleb periood, kus teen endale pai ja naudin mõnd head massaaži või lähen reisile. Hoian oma elustandardit pigem madalana.
  • Arvan, et oleme Toomasega hästi kokku kasvanud, ja ega kumbki kujuta ilma teineteiseta olemist ette. Oleme head sõbrad, meil on hea läbisaamine, teatud sarnased jooned ja teineteisemõistmine. Me ei ole teineteisele koormavad ja see on suhtes hästi oluline. Koos tuleb elada nii, et mõlemal on hea olla. Et oma aega ja ruumi jääks ka. See hoiabki koos, et meil mõlemal on võimalus olla mina ise ja teha oma tööd.
  • Kui on aega, siis kokkan. Ümbrus peab olema korras, juba mu vanaema õpetas, et köögis peab alati kord olema. Mulle meeldib süsteemselt hakkida ja hautada. Minu peal Jamie Oliveri 30 minuti road ei toimi mitte kuidagi, ma ei suuda ennast nii kiiresti liigutada.
  • Olen üldse järjest rohkem hakanud hindama kodu ja püsivat stabiilsust. Kui vanasti oli laupäeval pidev kärsitus – kes seekord külla tuleb või kuhu külla minna, mida veel võiks teha –, siis nüüd leian end laupäeva hilislõunal kodus mõnulemas ja raamatut lugemas. Meie tutvusringkond on päris suur, sündmusi ja sünnipäevi on kogu aeg. Kui mul on võimalust olla kodus, siis naudin seda. Unistan, et saaksin olla nädal aega järjest kodus ja tegeleda oma koduga.
  • Olen couture'i disainer ja kõik, mis on pidulik ja töömahukas ning kus annab rohkem mõelda, mulle väga meeldib. Pruutkleidi kallal on võimalik päris pikalt nokitseda. Pruutide puhul on tore ka see, et saab palju nõu anda ja enda moekogemust ära kasutada.
Ma ei ole pruutkleidi laenutamisest kunagi aru saanud. Kui mul ei ole võimalusi, teeksin väga lihtsa kleidi. Aga teeksin ikka päris oma kleidi, mida hoida kapis ja pärast tütrele näidata. Et mulle jääks mälestus.
  • Rõivas kannab endas ohtralt energeetikat. Mina ei tahaks abielluda kellegi teise kleidiga, milles on sama tunnet läbi elanud palju naisi. Minus tekitab see õõva. Valiksin tagasihoidliku kleidi, mitte laenutatud suure tordi, millega on enne altari ees käidud. Pruutkleit võiks olla perekonnareliikvia, mälestusese, mida hoida ja armastada.
  • Kindlasti on abiellumine moes. Abiellumine on olnud kogu aeg moes.
  • Pruutkleidi tegemine koosneb pruudiga veedetud ajast. On mitmeid kohtumisi ja arutelusid, nii ehetetegija kui ka konstruktoriga. Kleidi hind sõltub materjalidest. Pruutidele tahaks pakkuda kõige kvaliteetsemaid materjale. Pitsid on hinnalised – kui kasutad mõnesajaeurose meetrihinnaga pitsi, siis sealt see kõrge hind tulebki.
  • Kõik on läbirääkimiste küsimus. Ukse taha ei saadeta siin kedagi. Kui mõnikord lähevadki teed lahku, siis keha ei ole selleks põhjuseks. Vahel lihtsalt inimesed ei klapi. Seda juhtub küll harva, aga vahel ikka. Pruudid valmistavad oma tähtsat kleiti kaua ette ja käivad mitme disaineri juures, vaadatakse ja kaalutakse eri võimalusi. See on normaalne ja loomulik. Tulebki kompida ja vaadata, mis meeldib.
  • Kes on sinu lemmikklient?
See, kellele meeldib minuga vastastikku istuda ja rääkida. Ainult nii saame teineteisesse süveneda. Tekib natuke juba sõbrannasuhe, kus jagame soove, mõtteid, vajadusi. Kes on pugenud minu hinge ka, mitte ainult mina tema hinge.
  • Kõike on ette tulnud. Ka pulmade ärajäämist. Olen kuulnud oma tööd tehes igasuguseid lugusid. Karjääri alguses kartsin seda ja ei osanud sellega toime tulla. Nüüd saan aru, et ainult nii tekibki usaldus, ainult nii võidki tajuda, mis seda inimest hetkel aitab.
  • Riided on olulised, kui on raske periood, riie ei tohi siis kurnav olla.
  • Pean seda eeliseks, et mind usaldatakse ja mulle räägitakse, see lähendab palju.
  • Üks kindel plaaster on hea ja korrashoitud välimus. See tekitab enesekindlust.
  • Püsida tuleb elurütmis ja ei tohi alla anda ning enda eest peab alati hoolt kandma.

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel