August

August ehk lõikuskuu (ka põimukuu, viljakuu, rukkikuu, mäda- ehk mädanemiskuu, hallituskuu, kirbukuu ja pärtlikuu) on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu, milles on 31 päeva. Augustile eelneb juuli ja järgneb september.

Proosa

Augustis hoia alati aknalaual münti, et sumisevad kärbsed püsiksid väljas, kus on nende koht. Ära arva, et suvi on läbi, kui roosid langevad longu ja muutuvad pruuniks ning tähed muudavad taevalaotuses oma asendit. Ära kunagi eelda, et august on ohutu või usaldusväärne kuu. See on pöördeline aeg, kui linnud enam hommikuti ei laula ja õhtuid jagavad omavahel võrdselt kuldne valgus ja mustad pilved. Kaljukindel ja ebamäärane võivad kergesti vahetada kohad, kuni küsimuse ja kahtluse alla võib sattuda kõik, mida sa tead.
- Alice Hoffman, "Igapäevane nõiakunst", tlk Pille Runtal, 1998, lk 154

Augusti keskpaigas kuulutatakse Eestis välja marineerimise, soolamise ja vaaritamise kuningriik ning võim läheb parlamendilt üle vanaemade kätte. Veel üsna hiljuti keedeti talveks mitusada purki moosi, kaks 50-kilost suhkrukotti oli ühe pere suvise suhkrutarbimise norm.
- Valdur Mikita, "Lindvistika", 2015, lk 191

Luule

Põud. Varasügis. Kes ei tunneks
neid päevi linnan lõikuskuul,
kui kõik näib vaibund nõiaunne,
kui valgen tolmun majad, puud,
asfalt kui sulab, kivi õhkub,
kõik kohad täis on kuiva rõhku
ja suitsu? Lodi must kui nõgi
veab kalu, kurke piki jõge,
mis nagu vanal flaami maalil
näib ähma loorit. Puri hall
kaob kääru taha Kvistentaali
või Rannakõrtsi. Kaldavall,
Toom, puistud, platsid – kõik on tühi.
Vaid mõni emand turust rühib,
paar last loeb hoovin "entel-tentel",
pätt nurgal nurub viinaks sente.

Betti Alver, "Lugu valgest varesest"

Augustiöö kui põhjatu kuristik
rukkipõllu ja pihlaka kohale
langetab udulina.
Põhjanael kauguses sirab
ja kirglik on sirtsude serenaad.

Helgi Muller, "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14

SIIN KIRJUÕISNE ASTER, see sassis sügislill,
sääl punased ja roosad on õied jorjenil,
maas lamab ruuge kress, veel nimeks mungalill —
ah, isemoodi võlu sel kuul on — augustil.

Kõik lehed tumedamad ja varred räsitud.
Nad lopsakad ja küpsed ja juba väsinud.
On täppe taime ihul — need koltumise märk
kui vananeval naisel. Käes ilu viimne järk.

Katre Ligi, "*Siin kirjuõisne aster..." kogus "Kõigest ei kõnni ära" (1978), lk 23

Siis jõuab kätte suve lõppjaam august.
Õhk päikseleilis köeb. On kõiges veel
suurt südasuvist suigutavat raugust
ja endeid sügisest, mis juba teel.

Kalju Kangur, "August" (1975) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 108

Sappkollasena valvab aias kuu
kesk hernekaunu, kõrvitsaid ja kresse.
On kõrgus piirid kaotanud ning sesse
nüüd kohisedes voolab iga puu.

Saab ploomil küpseks liha, valmib luu,
veel imendub aroome rakkudesse.
Ja laisalt ootamas on mahlapresse
õun õuna kõrval... Et saaks selleks suu,

vein sõstraist juba käärima on pandud
ja keldrist kerge lõhnavoog kui aim
hõrkhapukana läbi uste kandub.

Kalju Kangur, "Augustiöine" (1984) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 109

kui mustast õhust tähti läbi tuulab
siis ädala sees silmili on august
ta minu samme maja ümber kuulab
ja hingab sisse õunapuude kaugust
...
kus rukkipõlde aknasse ei küüni
ja pole ühtki vanaemahäält
kuid augusti ja tema ädalrüüni
ma jõuan kadumatu ilma päält

Viiu Härm, "*kui mustast õhust tähti läbi tuulab...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 22

tundsin ennast kurvalt
teiste tantsulustis
on nii palju tähti
pimedas augustis

Viiu Härm, "*tundsin ennast kurvalt...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 25

Välislingid