Palavik

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Palavik (Oskar Kallis, 1917)

Palavik ehk püreksia on normaalsest kõrgem kehatemperatuur. Harilikult seostatakse palavikku mõne haigusega ja seda peetakse haiguse sümptomiks.


Kuid Oblomov ei vastanud midagi: tal oli kõrge palavik.


  • Pärast ärevat päeva, mis möödus emal alatistes kujutelmades, rõõmsais unistusis ja pisarais, jäi ta öösi haigeks, ning hommikul oli tal juba palavik ja ta sonis. Palavik kestis kaua. Kahe nädala pärast ta suri. Sonides lipsasid tal sõnad suust, mille järgi võis otsustada, et ta palju rohkem oma poja hirmsast saatusest aimas, kui seni oli oletatud.


  • Lahingu torm mühises mööda, halastajad maainimesed leidsid haavatu külma maa pealt, tõstsid üles ja viisid oma koju. Palavik raputas mõne nädala nõrkenud keha, surm kõlistas tema sängi ääres oma külma vikatit, lugedes minuteid, millal pingule tõmmatud elulõnga jõuaks läbi lõigata.


  • Tavaliselt sajab päev enne peaproovi äpardusi nagu küllusesarvest. Trupis puhkevad lausa epideemiatena gripp, angiin, kopsupõletik, pleuriit, pimesoolepõletik ja muud tõved. "Katsuge, kui kõrge palavik mul on?" puhub meespeaosaline nagu teekannu torust autorile kõrva tulist auru. "Ma peaksin minema ja voodisse heitma, vähemalt nädalaks ajaks," kähistab ta, lämbudes köha käes, ning vahib autorit pisaraist märgade ning etteheitvate silmadega nagu tapale viidav ohvritall. (lk 22)
    • Karel Čapek, "Kuidas sünnib näitemäng". Tõlkinud Lembit Remmelgas, illustreerinud J. Čapek. Tallinn: Perioodika, 1981, Loomingu Raamatukogu nr 45/46


Oo, püha palavik täis riski,
kui palju kaitsetuid Sa lennul surmad!
Kuid alati Sus peitub miski,
mis üles kaalub Eedenigi hurmad.


Hallolluse olek, mõistuse palavik
tunnete alatemperatuuris.
Seda ei riimi, siia ei tule:
mädanev pintsak kuuris.


Kirjandus[muuda]

  • Heiti Talvik, "Palavik". Tartu: Kammisseppade kirjastus, 1934

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel