Robert Kiyosaki

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Robert Kiyosaki, 2014

Robert Toru Kiyosaki (sündinud 8. aprillil 1947) on jaapani päritolu USA finantskoolitaja, investor, ettevõtja ja raamatute autor.

Why 'A' Students Work for 'C' Students and Why 'B' Students Work for the Government (2013)[muuda]

(Miks viielised õpilased töötavad kolmeliste õpilaste heaks. Tõlkinud Siiri Sau. Sinisukk, 2014.)

Sissejuhatus[muuda]

  • Probleem on aga selles, et meie koolisüsteem valmistab lapsi ette saama palgatöötajateks. Sellepärast räägivadki õpetajad ja paljud vanemad aina sama juttu: “Käi koolis, et hankida endale hea kõrgepalgaline töökoht.” Vaid vähesed vanemad või õpetajad ütlevad: “Käi koolis, et õppida häid kõrgepalgalisi töökohti looma.”
  • Peamine põhjus, miks enamik jääb siiski palgatöötajaks, peitub finantshariduse puudumises. Ilma rahalise hariduseta on suuremal osal palgatöötajaist hirm, et nad kaotavad oma töökoha ja kindla sissetuleku või lihtsalt ebaõnnestuvad. Finantsharidus ja sellega kaasaskäiv muutumine on ettevõtjale hädavajalikud.
  • Probleem on selles, et meie haridussüsteem õpetab õpilasi olema “viielised” - akadeemikud – või “neljalised” - bürokraadid. Meie koolid ei õpeta noori inimesi olema “kolmelised” - kapitalistid. Ometigi lähevad just need kolmelised õpilased sageli ettevõtluse teed, kandes kapitalismitõrvikut ja luues uusi töökohti.
  • Paljud meie helgema peaga õpilastest jätkavad õpinguid ärikoolides ja lõpetavad ärijuhtimise magistrina ning hakkavad tegema karjääri firmade palgatöötajate, mitte ettevõtjatena. Kõige ambitsioonikamatest saavad suurettevõtete tegevjuhid ja juhtivtöötajad.
  • Suurem osa tegevjuhte ja firmade juhtivtöötajaid kuulub kategooriasse administratiivsed kapitalistid: palgatöötajad, kes töötavad selliste tõeliste ettevõtjate... heaks, kuid kellel puudub isiklik rahaline osalus või investeering ettevõttes.
  • Enamik viielisi õpilasi lõpetab meie parimad koolid ja neist saavad nn administratiivsed kapitalistid – palgatöötajad -, mitte tõelised kapitalistid. Just administratiivsed kapitalistid, kes üldjuhul olid koolis viielised õpilased, saavadki endale kõrgepalgalised töökohad, andes kapitalismile halva kõrvalmaigu.
  • Koolid õpetavad kõrgepalgalist töökohta otsima, mitte kõrgepalgalisi töökohti looma.
  • Koolid õpetavad mööda karjääriredelit üles liikuma, mitte aga seda, kuidas luua ettevõtteid ja karjäärimudeleid.
  • Miljonid inimesed lähevad tööle riigiasutustesse või astuvad sõjaväeteenistusse mitte selleks, et oma riiki teenida, vaid hoopis pensioni ja ravikindlustuse hüvede pärast.
  • Igas lapses peitub geenius. Kahjuks ei pruugi haridussüsteem nende geeniust vääriliselt hinnata. Nende geenius võidakse koguni hävitada.

1.peatükk Õppetund nr 1: Hariduskriis[muuda]

  • Miks meie juhid – president, kongress ja teised poliitilised bürokraadid – hääletavad endale hiiglaslikud pensionid ning helded hüvepaketid, samal ajal kui riigi toetusest elavate perekondade arv kasvab? Kas meie juhid kannatavad samasugust rahalist puudust nagu need, kes loodavad valitsuselt kõige elementaarsemate vajaduste rahuldamist?
  • Mis juhtuks siis, kui meil oleksid juhid, kes teaksid, kuidas jõukust luua, ja mitte ainult seda, kuidas teiste inimeste (maksumaksjate) raha kulutada?
  • Miks tagavad tegevjuhid endale tohutud palgatõusud, aktsiaoptsioonid ja lisatasud, koondades ise samal ajal töötajaid? Kas tegevjuhid on ahned sellel tõttu, et neil puudub finantsharidus, või õppisid nad koolid ahned olema?
  • Me ei ole finantskriisis. Me oleme hariduskriisis. See kriis algab hetkel, mil meie lapsed lähevad kooli ja õpivad aastaid, mõnikord isegi aastakümneid, saamata mitte midagi teada raha kohta, ning neid õpetavad inimesed, kes ei tea ka ise rahast suurt midagi.
  • Iga kord, kui sõjatööstuskompleks vajab raha juurde, alustatakse lihtsalt järgmist sõda.
  • Tegelikult on olemas nii hea kui ka halb võlg. Lihtsalt öeldes: “Hea võlg võib sind rikkamaks teha ja halb võlg muudab su vaesemaks.”
  • Hea võlg ei tee sind üksnes rikkamaks, vaid võib vähendada ka maksudeks makstavat summat. Finantshariduse tähtsus ilmneb selles, et te õpite ära kasutama head võlga ja aru saama, kuidas see võimaldab alandada üksikisiku maksumäära.
  • Lapsed õpivad kõige rohkem tegevuse kaudu. Kahjuks oodatakse enamikus koolides lastelt, et nad õpiksid koolipingis istudes ning läheksid seejärel taas koju istuma ja koduseid õppeülesandeid tegema.
  • Kas hea haridus aitab kaasa teie lapse rahalisele kindlustatusele maailmas, kus kindlustunne üha väheneb?

3.peatükk Õppetund nr 3: Valmistage oma laps ette halvimaks[muuda]

  • Homne maailm kuulub nendele, kes oskavad infot läbi töötada, märgata seoseid ja trende ning reageerida kiiresti muudatustele.
  • Rikastel on samapalju toetusprogramme kui vaestel. Rikastel on ettevõtete toetusprogrammid, vaestel aga sotsiaalsed toetusprogrammid.
  • Saades maksudest aru juba varases eas, on teie lapsel aega langetada elus paremaid otsuseid selle kohta, mida ta tahab õppida ja missugune kvadrant sobib talle paremini.
  • Te ei pea tegema muud, kui ümbritsema ennast arukate, usaldusväärsete ja töökate inimestega.
  • Minu mõte siinkohal on, et “vabadus” on üllas mõiste ja ma läksin selle pärast sõtta – nii ma uskusin. See hõlmab vabadust teha valikuid.
  • Meie koolid toodavad küllaldaselt tegevjuhte ehk administratiivseid kapitaliste – palgatöötajaid, kes vajavad töökohta ja pahatihti hävitavad töökohti.
  • Sõdu sõditakse raha nimel. Sõda on hiiglasuur äri.
  • Tänapäeval toimib maailm valerahal, võlal ja maksumaksjate võlakirjadel.
  • Enamiku kõrgelt haritud bürokraatide probleem seisneb nende arvamuses, et maksude tõstmine päästab majanduse. Maksud hoopis tapavad majandusi, samal ajal kui pankurid ja poliitikud saavad üha rikkamaks.
  • Inimese teeb rikkaks või vaeseks see, kuidas ta oma rahaprobleemidega toime tuleb.

4.peatükk Õppetund nr 4: Õppimisaknad[muuda]

  • Kui sa ei näe raha voolamas, ei saa sa aru, kas miski on vara või hoopis kohustus.
  • Rikas isa: Kui kooliskäimine teeks inimese rikkaks, oleksid õpetajad miljonärid.
  • Rikas isa: Varad panevad raha sinu taskusse.
  • Vaene isa: Õpetaja ülesanne on õpetada, mitte õpilasi läbi kukutada. Kui õpilane läbi kukub,on õpetaja samuti läbi kukkunud.
  • Rikas isa: B- ja I-kvadrandis ei pea olema kõige targem. Pean ennast lihtsalt viieliste õpilastega ümbritsema.
  • Filosoofiadoktori kraadiga töötajad kaldusid vaatama magistri- või bakalaureusekraadi omanikele ülevalt alla.
  • Kui soovite saada kapitalistiks, on juhtimis- ja suhtlusoskused hädavajalikud.
  • Rikas isa: Viielised õpilased võisid küll koolis targad olla, kuid nad ei julge oma äri rajada, valitseda ja juhtida. Nad käisid koolis, et saada spetsialistiks, kes tunneb ainult seadust, raamatupidamist või müüki ja turundust. Nad oskavad palga eest tööd teha, kuid ei oska ettevõtet üles ehitada ja raha teenida. Neil on küll taipu, kuid puudub julgus. Risk kohutab neid. Kui sa neile ei maksa, nad tööd ei tee. Kui nad teevad lisatööd, nõuavad nad lisatasu või vaba aega. Nad tahavad, et ma teeksin asju nende moodi, aga nad pole nõus maksma oma vigade eest, kui nad ebaõnnestuvad.
  • Rikas isa: Suurem osa viielisi ja neljalisi õpilasi ei pea B- ja I-kvadrandis vastu, sest seal on esikohal juhtimisrisk ning ellujäämine sõltub sinu otsuste tulemustest.
  • Seevastu vaene isa ja rikka isa töötajad, kellest paljud olid viielised õpilased, keskendusid tööga kindlustatusele ja kindlale palgale. Neil olid akadeemilised kraadid ja töökohad, kuid see oli ka kõik. Neil polnud vara ega tootmist.
  • Rikas isa: Kinnisvara seisneb võlas ja teiste inimeste raha kasutamises, et saada rikkaks.
  • Kapitalistid oskavad kasutada võlga, et rikastuda. Seda tuntakse kui teiste inimeste raha.

5.peatükk Õppetund nr 5: Miks parimad õpilased ebaõnnestuvad[muuda]

  • Tuleviku maailm kuulub nendele, kes võtavad muutused omaks, näevad tulevikku ja ennetavad selle vajadusi ning reageerivad uutele võimalustele ja väljakutsetele loovalt, kiirelt ning kirglikult.
  • Rikas isa: Kuid enamik viielisi õpilasi ei tea, kuidas muuta kaks pluss kaks neljaks dollariks või miljoniks või veelgi enamaks. Kapitalistid tahavad teada, kuidas panna kaks pluss kaks võrduma nelja miljoni dollariga. Kapitalistide arvates tasub õppida niisugust matemaatikat.

6.peatükk Õppetund nr 6: Miks lähevad rikkad pankrotti[muuda]

  • Probleem on aga selles, et kõik valitsuse sotsiaalprogrammid on Ponzi skeemid. Ponzi skeem on pettus, kus vanematele investoritele tasutakse uute investorite rahaga.
  • Sotsiaalprogrammid ei tee inimesi tugevamaks. Need hoiavad inimesi nõrgana ja panevad neid lootma, et valitsus lahendab nende probleemid.
  • Meil on väga palju inimesi, kes mitte ainult ei oota valitsuselt hoolitsust, vaid kes vajavad valitsuse hoolitsust. Sest nad ei oska või ei suvatse ise kala püüda.
  • Me alustame probleemi lahendamist sellest, et muudame probleemi konteksti.
  • Tavaharidus ei keskendu kontekstile: õpilasele.
  • Paljud vaesed on vaesed sellepärast, et neil on vaene kontekst. Enamikel juhtudel ei tee rohkem raha vaest inimest rikkaks. Paljudel juhtudel, kui anda vaesele inimesele raha, jääb ta pikemaks ajaks vaeseks, sageli igaveseks.
  • Mis puutub investeerimisse, siis enamiku kesklassi inimeste kontekst ehk põhimõtete süsteem toetab arvamust, et investeerimine on riskantne.
  • Rahamaailmas on olemas kolme liiki tulud: tavaline töine tulu, väärtpaberitulu ja passiivne tulu.

7.peatükk Õppetund nr 7: Miks geeniused on helded[muuda]

  • Paljud inimesed käivad koolis, saavad väga hea hariduse, hangivad töökoha ja ootavad siis, et ettevõte, mille heaks nad töötavad , või riik/valitsus nende eest kogu elu hoolitseks.
  • Rikas isa: Maailma häda on selles, et nüüd juhivad seda bürokraadid.
  • Rikas isa: Bürokraat võib kaotada palju raha, aga ta ei kaota raasugi oma raha. Ta saab palka olenemata sellest, kas ta teeb tööd hästi või mitte.
  • Rikas isa ütles: Tõeline kapitalist ehk ettevõtja teab, kuidas muuta üks dollar sajaks dollariks, kuid kui anda bürokraadile dollar, kulutab tema sada.
  • Väikeettevõtjate ebaõnnestumisel on kolm peamist põhjust: Ettevõtjal ei ole kõik ettevõtte mudeli kaheksa koostisosa paigas. Ettevõtja on mono-professionaal. Ettevõtjal puudub missioonitunne.
  • Generaliste peab ajendama missioon, neil peavad olema tugevad juhtimisoskused ja nad peavad ümbritsema ennast targa meeskonnaga, kelleks sageli on praktiliste kogemustega viielised õpilased.
  • Enamik õpilasi lahkub koolist, otsides töökohta. Nad vajavad töökohta, sest koolid ei õpeta õpilasi rahuldama üht Maslow' vajaduste hierarhia põhivajadust, nimelt turvalisust. Sellepärast töötabki enamik viielisi õpilasi kolmeliste õpilaste heaks.

8.peatükk Õppetund nr 8: Õigus-saada mentaliteet[muuda]

  • Kas meie koolid ei õpeta inimesi kala püüdma? Või õpetavad koolid õpilastele, et neil on õigus igapäevasele kalale? Kas sellepärast sõltubki üha rohkem inimesi eluliselt riigi toetusest?
  • Kas suutmatus õpetada lapsi kala püüdma võib olla Ameerika kultuuri kokkuvarisemise põhjus?
  • Keskklassil on kõige suurem maksukoormus.
  • Ma saan aru, et paljud inimesed vajavad tõesti riigi toetust. Samas tean ka, et paljud ei vaja seda mitte. Aga pole ime, kui nad küsivad endalt: “Milleks tööd teha, kui riik maksab mittetöötamise eest?”
  • Õigus-saada mentaliteet on valdav eriti just neljaliste õpilaste seas – inimestel, kes otsivad eluaegset turvatunnet riigi bürokraatiasüsteemis töötamise kaudu.
  • Õigus-saada-mentaliteet algab USA presidendiga ja see valitseb nii senatis kui ka kongressis. Need riigiteenistujad on hääletanud aastate jooksul iseendale kõige heldemaid seaduslikke hüvedepakette ajaloos.
  • Lõviosa maksudest kasseeritakse sisse keskklassilt.
  • Rikkad töötavad passiivse tulu nimel.
  • Hariduse olemus ei seisne õigluses.
  • Vabas riigis elamine tähendab, et teil on vabadus valida, kas olla rikas, vaene või keskklass. Need valikud algavad kodust. Selle asemel, et õpetada oma lapsele, et tal on õigus saada kogu elu tasuta kala (vaene) või kala saamiseks töötada (keskklass), on minu arust arukam õpetada oma laps olema kalaga varustaja (rikas).
  • Läänemaailm seisab praegu majanduskrahhi äärel, sest miljonitel on õigus-saada-mentaliteet.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel