Louise Glück

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Louise Glück (u 1977).

Louise Elisabeth Glück (sündinud 22. aprillil 1943 New Yorgis) on USA luuletaja ja esseist. 2003-2004 oli ta USA poeet-laureaat. Ta on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas Pulitzeri preemia ja 2020. aastal Nobeli kirjandusauhinna "eksimatult äratuntava luuletajahääle eest, mis karmi iluga muudab üksiku olemasolu üleüldiseks."

  • Luule eelis elu ees on, et kui luule on piisavalt terav, võib ta kestma jääda.
  • The advantage of poetry over life is that poetry, if it is sharp enough, may last.
    • "Against Sincerity", American Poetry Review, XXII köide, 5/1993, lk 29
  • Mind tõmbavad ligi ellipsis, ütlemata jäetu, vihje, sõnaosav tahtlik vaikimine. Minu silmis on ütlematajäetul suur vägi: tihti soovin ma, et terve luuletus piirduks selle sõnavaraga. See sarnaneb nägematule: näiteks varemete väele, kahjustatud või lõpetamata kunstiteostele. Sellised teosed viitavad paratamatult laiemale kontekstile; nad jäävad kummitama, sest nad pole tervikud, ehkki terviklikkusele on vihjatud: vihjatakse teisele ajale, maailmale, milles nad olid terved või oleksid terved olnud. Pole olemas hetke, mil nende esimene kodu tunduks olevat muuseum.
    • "Disruption, Hesitation, Silence", American Poetry Review, XXII köide, 5/1993, lk 30
  • Mulle näib, et soovist luua kunsti sünnib pidev igatsuse ja ärevuse kogemus, mis vahel, kuid mitte paratamatult, kujuneb romantiliseks või seksuaalseks. Alati paistab miski ootavat ees, järgmine luuletus või lugu, nähtaval, vähemasti aimamisi, kuid kättesaamatuna. Seda vähimalgi määral tajuda tähendab saada sellest kummitatud. Mingist helist või toonist kujuneb piin - luuletus, mis kehastab seda häält, näib olevat kusagil juba lõpetatud kujul.
    • "Education of the Poet", rmt: "Proofs & Theories: Essays on Poetry" Hopewell, NJ: The Ecco Press, 1994, lk 16
  • Luuletusele annab elu mitte selle sisu, vaid hääl. Hääle all pean ma silma mõttestiili, mille aset kõnestiil iialgi veenvalt täita ei suuda.
  • The poem will not survive on content but through voice. By voice I mean the style of thought, for which a style of speech never convincingly substitutes.

"The House on Marshland" (1975)[muuda]

  • Isa käsi on ümber Tereze'i.
    Ta kissitab silmi. Minu pöial
    on suus: mu viies sügis.
    Vaskse pöögi juures
    tukub varjudes spanjel.
    Ükski meist ei pööra pilku kõrvale.
    • "Still Life" ("Vaikelu")

"Descending Figure" (1980)[muuda]

  • Kahest õest
    üks on alati vaataja,
    üks tantsija.
    • "Tango"

"The Triumph of Achilles" (1985)[muuda]

"Ararat" (1990)[muuda]

  • Hing vaikib.
    Kui see üldse kõneleb,
    siis vaid unedes.
    • "Child Crying Out" ("Nuttev laps")
  • Aegade algusest peale,
    lapsepõlves, mõtlesin ma
    valu tähendavat,
    et mind ei armastatud.
    See tähendas, et ma armastasin.
    • "First Memory" ("Esimene mälestus")

"The Wild Iris" (1992)[muuda]

  • Pea kohal hääled, männioksad nihelemas.
    Siis eimidagi. Nõrk päike
    vilksamas üle kuiva pinna.

    On kohutav püsida elus
    teadvusena,
    maetuna sünkjasse mulda.
    • "The Wild Iris" ("Metsiiris")
  • Ma ei oodanud, et jään ellu
    maa surve all. Ma ei oodanud,
    et ärkan taas, tunnen
    oma keha niiskes mullas
    taas vastamisvõimelisena, mäletamas
    pärast nii pikka aega, kuidas taas avaneda
    algava kevade
    külmas valguses

    hirmul, jah, kuid taas teie seas
    nuttes jah riskides rõõmus

    uue maailma karedas tuules.
    • "Snowdrops" ("Lumikellukesed")

"Meadowlands" (1996)[muuda]

"Vita Nova" (1999)[muuda]

  • Meister ütles: "Sa pead kirjutama, mida näed."
    Aga mida ma näen, ei liiguta mind.
    Meister vastas: "Muuda, mida sa näed."
    • Epigraaf

"The Seven Ages" (2001)[muuda]

  • Hoiatan sind, nagu mind eales ei hoiatatud
    sa ei lase iial lahti, sul ei saa iialgi küll.
    • "The Sensual World" ("Meelteilm")

Tema kohta[muuda]

  • Üks tänapäeva puhtamaid ja oskuslikumaid lüürilisi luuletajaid.
  • Luuletaja, keda paeluvad piiriseisundid olemise ja ja olematuse vahel.
    • Alicia Ostriker, "Stealing the Language: The Emergence of Women's Poetry in America" London: The Women's Press, 1987, lk 67
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel