Louise Glück

Louise Glück (u 1977).

Louise Elisabeth Glück (22. aprill 1943, New York - 13 oktoober 2023) oli USA luuletaja ja esseist. 2003-2004 oli ta USA poeet-laureaat. Ta võitis mitmeid auhindu, sealhulgas Pulitzeri preemia ja 2020. aastal Nobeli kirjandusauhinna "eksimatult äratuntava luuletajahääle eest, mis karmi iluga muudab üksiku olemasolu üleüldiseks."

Intervjuud ja kirjutised

• Luule eelis elu ees on, et kui luule on piisavalt terav, võib ta kestma jääda.
• The advantage of poetry over life is that poetry, if it is sharp enough, may last.
  • Louise Glück, "Against Sincerity", American Poetry Review, XXII köide, 5/1993, lk 29

• Mind tõmbavad ligi ellipsis, ütlemata jäetu, vihje, sõnaosav tahtlik vaikimine. Minu silmis on ütlematajäetul suur vägi: tihti soovin ma, et terve luuletus piirduks selle sõnavaraga. See sarnaneb nägematule: näiteks varemete väele, kahjustatud või lõpetamata kunstiteostele. Sellised teosed viitavad paratamatult laiemale kontekstile; nad jäävad kummitama, sest nad pole tervikud, ehkki terviklikkusele on vihjatud: vihjatakse teisele ajale, maailmale, milles nad olid terved või oleksid terved olnud. Pole olemas hetke, mil nende esimene kodu tunduks olevat muuseum.
  • Louise Glück, "Disruption, Hesitation, Silence", American Poetry Review, XXII köide, 5/1993, lk 30

• Mulle näib, et soovist luua kunsti sünnib pidev igatsuse ja ärevuse kogemus, mis vahel, kuid mitte paratamatult, kujuneb romantiliseks või seksuaalseks. Alati paistab miski ootavat ees, järgmine luuletus või lugu, nähtaval, vähemasti aimamisi, kuid kättesaamatuna. Seda vähimalgi määral tajuda tähendab saada sellest kummitatud. Mingist helist või toonist kujuneb piin - luuletus, mis kehastab seda häält, näib olevat kusagil juba lõpetatud kujul.
  • Louise Glück, "Education of the Poet", rmt: "Proofs & Theories: Essays on Poetry" Hopewell, NJ: The Ecco Press, 1994, lk 16

• Luuletusele annab elu mitte selle sisu, vaid hääl. Hääle all pean ma silma mõttestiili, mille aset kõnestiil iialgi veenvalt täita ei suuda.
• The poem will not survive on content but through voice. By voice I mean the style of thought, for which a style of speech never convincingly substitutes.
  • Louise Glück, cit. via: Andrew Johnston, "Poet Laureate: Louise Glück and the Public Face of a Private Artist", The New York Times, 4. november 2003

"The House on Marshland" (1975)

• Isa käsi on ümber Tereze'i.
  Ta kissitab silmi. Minu pöial
  on suus: mu viies sügis.
  Vaskse pöögi juures
  tukub varjudes spanjel.
  Ükski meist ei pööra pilku kõrvale.
  • "Still Life" ("Vaikelu")

"Descending Figure" (1980)

• Kahest õest
  üks on alati vaataja,
  üks tantsija.
  • "Tango"

"The Triumph of Achilles" (1985)

• Tugev armastus viib alati leinani.
  • "For My Father" ("Isale")

"Ararat" (1990)

• Hing vaikib.
  Kui see üldse kõneleb,
  siis vaid unedes.
  • "Child Crying Out" ("Nuttev laps")

• Aegade algusest peale,
  lapsepõlves, mõtlesin ma
  valu tähendavat,
  et mind ei armastatud.
  See tähendas, et ma armastasin.
  • "First Memory" ("Esimene mälestus")

"The Wild Iris" (1992)

• Pea kohal hääled, männioksad nihelemas.
  Siis eimidagi. Nõrk päike
  vilksamas üle kuiva pinna.

  On kohutav püsida elus
  teadvusena,
  maetuna sünkjasse mulda.
  • "The Wild Iris" ("Metsiiris")

• Ma ei oodanud, et jään ellu
  maa surve all. Ma ei oodanud,
  et ärkan taas, tunnen
  oma keha niiskes mullas
  taas vastamisvõimelisena, mäletamas
  pärast nii pikka aega, kuidas taas avaneda
  algava kevade
  külmas valguses —

  hirmul, jah, kuid taas teie seas
  nuttes jah riskides rõõmus

  uue maailma karedas tuules.
  • "Snowdrops" ("Lumikellukesed")

"Meadowlands" (1996)

• Vaatame maailma üksainus kord, lapsepõlves.
  Kõik muu on mälestused.
  • "Nostos"

"Vita Nova" (1999)

• Meister ütles: "Sa pead kirjutama, mida näed."
  Aga mida ma näen, ei liiguta mind.
  Meister vastas: "Muuda, mida sa näed."
  • Epigraaf

"The Seven Ages" (2001)

• Hoiatan sind, nagu mind eales ei hoiatatud
  sa ei lase iial lahti, sul ei saa iialgi küll.
  • "The Sensual World" ("Meelteilm")

Tema kohta

• Üks tänapäeva puhtamaid ja oskuslikumaid lüürilisi luuletajaid.
  • Robert Hass, "Poet's Choice", The Washington Post, 8. august 1999

• Luuletaja, keda paeluvad piiriseisundid olemise ja ja olematuse vahel.
  • Alicia Ostriker, "Stealing the Language: The Emergence of Women's Poetry in America" London: The Women's Press, 1987, lk 67