Anu Noorma

Anu Reinart, 2011.

Anu Noorma (2020. aastani Anu Reinart; sündinud 1. septembril 1961) on eesti füüsik ja teadusjuht. Ka tema abikaasa harrastab väikestviisi füüsikat ja teaduse populariseerimist.

Intervjuud

• Me abiellusime 2016. Aga nime vahetamine tundus mulle toona üsna tülikas ja see oli nii ka praegu. Eriti veel selle pärast, et teadlase "varandus" koosneb tema heast nimest, selle nimega seotud publikatsioonidest ja viidetest, tema nähtavusest laias maailmas.
• [Koroonakarantiini mõjust keskkonnale:] Mitmed riigid on juba raporteerinud, et on selgeid märke õhu kvaliteedi paranemisest: õhus on saasteaineid mõõdetavalt vähem. Kosmosest on võimalik märgata muutusi, mis on tekkinud napilt paari kuuga. Ma olen näinud ka neid uuringuid, kust ilmneb suure liikluskoormuse tekitatud vibratsiooni vähenemist, ja selle taustal tulevad paremini välja maakera seismiliste tingimustega seotud andmed. Niisiis on selge, et inimesed saaksid igapäevase käitumismustri muutmisega oluliselt parandada Maa keskkonda.
• Mul ei ole vist peaaegu kunagi olnud tunnet, et nädala sees ma tegelen mingi tusaseks ajava asjaga ja kõik toredad asjad paigutan nädalavahetusele. Kosmosevaldkonna tegevuses on väga palju kohtumisi rõõmsate inimestega ja inspireerivaid üritusi, see kõik on lihtsalt väga põnev ja rõõmustav. Mõnikord märgib reede tõesti pigem seda, et: issand jumal! – nädal sai otsa ja jälle ei jõudnud kõike seda ära teha, mida pidi tegema, ja tuleb paratamatult tööd kaasa võtta nädalavahetuseks.
• Suures, globaalses pildis tundub mulle eriolukord viiruse tõttu suhteliselt lihtne võrreldes suurte probleemidega, mis inimkonda ähvardavad. Kliimamuutustele ma juba vihjasin, aga näiteks suur päikesepurse võib rivist välja viia kõik meie tänapäevased instrumendid. Ma loodan, et praegune eriolukord paneb meid rohkem mõtlema selle peale, et nende teiste suurte probleemidega, mis tegelikult ju ei ole kuskile kadunud, tuleb õigel ajal tegelda – mitte ainult siis, kui need on käes, vaid juba varakult.
  • Anu Noorma, intervjuu: Raimu Hanson, "Anu Noorma jälgib kosmosest Maad", Postimees, 17. aprill 2020

• Väga palju me räägime sellest, kuidas kliimamuutused puudutavad inimeste igapäevast elu või kuidas looduse saastamine ja keskkonnahäired võivad mõjutada elukvaliteeti. Need lähemad väljakutsed on päris olulised, et meil oleks süsteem, mis võimaldaks elukeskkonda jälgida ja hoida seda elamisväärsena.
• Kosmose uurimine on muutunud käepärasemaks paljudele riikidele ja see ei ole enam üksikute suurriikide pärusmaa. Selles osas on väga suur osa inimkonnast ühes seisus. Kui me tahame kosmosevaldkonnas, kosmosetehnoloogiaga tegutseda, siis ma arvan, et me oleme siin praegu õiges seltskonnas.
  • Anu Reinart, intervjuu: Jaan-Juhan Oidermaa, "Reinart: Eesti on õiges seltskonnas", ERR, 05.02.2014

• [Tööleasumisest Eesti teadusagentuuri juhina:] Ütlen ausalt, et nii soovitati kui ka kutsuti … ja mitte üks kord. Võtsin kutsete ja veenmiste peale visalt vedu, ei reageerinud neile eriti kuidagi, kuid eks ma samal ajal sisemuses ikkagi vaagisin, et mis oleks kui siiski! Jaanuaris 2021 võttis ühendust personaliotsingu firma, kes alustas minuga uut veenmisvooru, et ma ikkagi kaaluksin ETAgi juhiks kandideerimist. Ju ma olin tolleks ajaks juba sisemiselt valmis nõustuma.

Mind ajendas usk, et Eestil läheb hästi, ja soov olla sellele kaasaaitajate seas. Nii lihtne on pidevalt kõrvalt analüüsida, targutada ja kritiseerida, aga kui raskelt me ikkagi ise asju ära tegema asume. Otsustasin, et seekord tahan olla otsustajate seas. Ma ei tahtnud keelduda protsessis osalemisest, kui võimalus oli avanenud.

• Inimkonna püüdlused teadmiste järele, ka pingutused kosmosevaldkonnas, on õpetanud, et tegutseda tuleb mitte sellepärast, et see on lihtne, vaid sellepärast et see on raske – kuid me ju suudame! Minule on tähtsad üldine teadlikkuse kasv, inimeste kaasatus, teaduse nähtavus, valmisolek uuteks ülesanneteks, oma panuse andmine seal, kus seda vajatakse.
• Eesti on ikka olnud silmapistvalt hea ELi konkurentsipõhise raha koju tooja, kuigi ega kõik pole toimunud viperuste ja tagasilöökideta. Teadlased ja teadusorganisatsioonid, kõik töötavad oma parima arusaama järgi, kuid on olnud ka ebakõlasid. Mõned aastad tagasi käis meediastki läbi juhtum, kus eesti teadlane sai suures konkurentsis prestiižse Euroopa teadusnõukogu teadusgrandi, kuid ei jõudnud kokkuleppele teadusasutusega ja seega oli tal vabadus realiseerida oma grant mujal Euroopas. Minu arust on väga hea, et teadlasel selline vabadus on. Peame sellistest juhtumistest õppima ja olema paindlikud, et targad inimesed tahaksid oma teadustööd teha ja võimeid realiseerida Eestis, et teadmiste piir laieneks ning elu siin ja maailmas läheks paremaks.
• [T]eadlaste järelkasv on pidurdunud, noorte (alates doktorantuurist) osatähtsus ja nende panus tulemustesse, nt teaduspublikatsioonidesse, on vähenenud, teadlaste arv avalikus sektoris väheneb ega ole enam piisav järjest suurenevatele nõuetele vastamiseks (tippteaduse tegemine, ettevõtetele teadusteenuste osutamine, avalikule sektorile rakenduste loomine, kõrgharidusse, s.t tuleviku tööjõudu panustamine, osalemine suurenevas rahvusvahelises koostöös, sektorivahelise mobiilsuse mehitamine). Kui võrrelda Eesti avalikus sektoris olevat teadlaste arvu osakaalu Soome-Rootsi-Norraga, siis on see elaniku kohta palju väiksem. Eesti teaduspoliitika üks eesmärke on olnud kasvatada teadlasi juurde doktorantide arvu suurendamise kaudu, et akadeemilist järelkasvu jätkuks nii ettevõtetele kui ka riigiametitele, kuid sellest eesmärgist oleme kaugenenud.
• Eestlaste eesmärk oli iseseisvuse saavutamine, kuid üha enam saame aru, et nii riiklik kui ka isiklik turvalisus vajab säilitamiseks suuri jõupingutusi. Vaadates ja kuulates noori on selge, et rikkus majanduskasvu ja tarbimise kaudu ei ole enam unistuste tipp, pigem on mure, mis maailmast üldse saab.
• Teadus on Eesti arengu vedur.
• Seejuures on meil koos teadlastega vaja laialdasemalt selgitada, mida ühe protsendini SKTst jõudnud T&A rahastamise tase ühiskonnale juurde annab. Praegu pole riik teadlasega rahul ja teadlane riigiga.
• Eestis saame teadust rahastada nii palju, kui meie rahvas selleks vajalikke rahalisi ressursse loob, s.t makse maksab. Ülejäänu on vaimne – inimressurss, milles on nii inspiratsiooni, motivatsiooni kui ka koostöövõimet.
• Meil on ühiskonnas palju kitsaskohti, kuhu on raha hädasti juurde vaja. Kindlasti ei ole võimalik teadusrahatuse suurenemise arvelt lappida olulist mahajäämust (kõrg)hariduse rahastamises või regionaalse arengu probleeme. Küll aga on probleem selles, kuidas see pidevalt lisanduv raha teadusse jõuab.
• Eri programmidest, eri tingimustel, piiratud ajaraamiga väiksemate summade taotlemisel jääb tõesti mulje, et raha on ikka vähe ja selle kasutamine keeruline. Ja mis võib-olla veelgi hullem – ei ole võimalik saada ülevaadet, kuhu raha täpselt kulus ja kui palju sellest teadusele ja ühiskonnale kasu oli.
• Üks riikliku T&A tegevuse korraldamise eesmärke on olnud teadlaste akadeemilise vabaduse tagamine, sest see on eduka teadustöö alus.
• Praegu on statistikaameti 2019. aasta andmete alusel olukord selline: 4451 meest ja 3283 naist töötab T&A valdkonnas (teadlase, insenerina või toetavatel töökohtadel), selgelt tuleb ka välja, et avalikus sektoris töötab neil töökohadel rohkem naisi ja ettevõtluses rohkem mehi. Siiski on suured erinevused teadusvaldkondade ja ametikohtade kaupa. Näiteks ülikoolides oli 2020. aastal professorite seas naisi 35%, kuid samas õpetajate ametikohal 75%.
• ETAg on analüüsinud soolist palgalõhet kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas. 2019. aastal oli Eestis palgalõhe kutse-, teadus- ja tehnikaalal 12%, ning on võrreldav Rootsi (11%) ja Soomega (15%), kuid üldiselt sooline palgalõhe Eestis on endiselt Euroopa Liidu suurim.
  • Anu Noorma, intervjuu: Margus Maidla, "Eesti teaduse perenaine", Sirp, 12.11.2021

• See, kuhu me väikese riigina oleme jõudnud, annab meile kõigile jõudu toime tulla praeguse keerulise olukorraga ja jätkata tegutsemist, et elu Eestis ja maailmas paremaks muuta. Agentuuri juhina pean väga oluliseks teadmiste mõjukuse kasvatamist ühiskonnas.
  • Anu Noorma, intervjuu: Margus Maidla, "Eesti Teadusagentuuri hakkab juhtima Anu Noorma", ERR, 02.03.2021

• Ma ei tea ühtegi teadusega tegelevat inimest, kes seda ei usuks – see iseloomustab teadust.
• Kliimamuutuste arutelu võib alata ühe või teise teadusliku diskussiooniga. Ühel hetkel peavad riigid tegema valikuid planeedi kaitseks ja kokkuleppele jõudmine võtab väga kaua aega.
• Ärme sildista, vaid otsime võimalusi, et inimesed oleksid koostööaltimad. Üleüldine tarkuse tõus päästab meid.
• Kuula teadlast ja oma valdkonna eksperte, minister.
  • Anu Noorma, vestlusring Paide arvamusfestivalil: "Teadus ei ole usk, vaid vahend ja mõtteviis", ERR, 15.08.2022

Artiklid

• Punasteks joonteks, mis uurimistoetuste süsteemi kujundavad, on seaduslikkus, järjepidevus ja süsteemsus.
• Kõik muutub: teadustöö ja selle institutsionaalne korraldus muutuvad vastavalt ühiskonna vajadustele.
• Teadlase roll ühiskonnas on muutunud väga mitmekesiseks. Peale oma valdkonna uurimistöö oodatakse ka panustamist meeskonna loomisesse ning administreerimisse, järelkasvu tagamisse juhendamise ja õppetöö kaudu, poliitikute ja ametnike nõustamisse eksperdikogudesse kuulumisega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, ka teaduse populariseerimist ja avalikkuse teavitamist.
• ETAg-i väljaantavad uurimistoetused eristuvad selgelt selle poolest, et teadlased kui oma valdkonna tippspetsialistid saavad ise vabalt valida uurimisküsimused, seejuures peamiseks raha eraldamise kriteeriumiks on rahvusvaheline teaduslik tase. See seob akadeemilise vabaduse kõrge ühiskondliku vastutusega.
• Kuna teadusliku taseme hindamine on paratamatult subjektiivne, tuleb hindamisel maandada riske nii palju kui võimalik, et vältida huvide konfliktist või valedest arusaamadest tingitud kallutatud hinnangut.
• Eesti teadussüsteem on unikaalne. Me tahame väikse riigina olla suured teadmiste poolest. Eestis on teaduse riikliku rahastamise süsteemi viimastel aastatel edukalt korrastatud, kuid nagu elav organism, peab ka teadussüsteem pidevalt edasi arenema, arvestades nii teadlaste, teadusasutuste, ettevõtjate kui ka ühiskonna vajadusi.
  • Anu Noorma, "Roheline tuli, punased jooned ja hallid alad – muudatused riiklike uurimistoetuste eraldamises", Sirp, 04.03.2022