Kulm
(Ümber suunatud leheküljelt Kulmud)
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Proosa[muuda]
- Kuni elu on sind läbi nätsutanud ja mitte miski enam kulmu ei kergita, vot siis koorub sellest praktikast elutarkus. Umbes nagu munast koorub lind, kes natuke kuivab ja kosub, avab siis tiivad ja lendab kõrgel kultuurmaastiku kohal ja leiab sellise perspektiivi, mida ei olegi võimalik ette kujutada, ainult kogeda.
- Maarja Merivoo-Parro, "Omad loorberid peksavad" ERR, 11.05.2020 (Raadio 2 saate "Maarja varia" tekst)
- "Tagasihoovav tualett?"
- "Muguvastased vembumehed," ütles härra Weasley kulmu kortsutades. "Möödunud nädalal oli meil kaks, üks Wimbledonis, üks Elephant and Castle'is. Mugud tõmbavad hoovast, kuid selle asemel, et kõik kaoks - noh, sa oskad kujutleda. Nad vaesekesed muudkui kutsusid neid - torujurasid, nii see vist minu meelest on - tead küll, need, kes torusid ja muid asju parandavad."
- J. K. Rowling, "Harry Potter ja Fööniksi Ordu". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak 2003, lk 136
- [Mrs. Dean:] "Oh Heathcliff, nüüd sa teed ennast küll viletsaks! Tule peegli juurde, las ma näitan sulle, mida sa peaksid soovima. Kas sa näed neid kahte kortsu silmade vahel ja neid tihedaid kulme, mis kaare asemel keskelt allapoole vajuvad, ja kaht musta vaenlast siin, kes on end nii sügavale peitnud ega ava iial julgelt oma aknaid, vaid luuravad välkudes nende taga nagu kuradi salakuulajad? Püüa õppida tasandama neid süngeid kortse ja tõstma avameelselt laugusid ning muuda need vaenlased usaldavateks, süütuteks ingliteks, kes ei kahtlusta midagi ja kes näevad alati kõikjal sõpru, kui nad just vaenlasi ei kohta. Ära mana oma näole tigeda krantsi ilmet, kes teab, et hoobid, mis ta saab, on tema palk, ja kes ikkagi vihkab nii tervet maailma kui ka lööjat selle pärast, mis ta kannatab." (lk 56)
- Emily Brontë, "Vihurimäe", tlk Ester Jaigma, 1974
Luule[muuda]
Heidan õhtul,
väsind, voodi —
mure — tema enne sääl!
Vaovad vahest
silmad kinni —
tema istub kulmu pääl!
- Juhan Liiv, "Mure". Rmt: J. Liiv, "Luuletused", koostanud August Sang. Eesti Raamat 1969, lk 22-23