Kosmoselend

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Detail ristilöömist kujutavalt freskolt, Dečani klooster Serbias, 14. saj
Kunstniku kujutis Eesti oma kosmoseaparaadist ESTCube-2
Lidia Kozenitzky, Iisraeli esimese astronaudi Ilan Ramoni portree.
Henri de Montaut' illustratsioon Jules Verne'i raamatule "Lend Kuule", 1868.
Maa esimese tehiskaaslase Sputnik-1 mälestusmark, 1962.

Kosmoselend on reis väljapoole atmosfääri. Kui soovitakse hingata, tuleb neisse paikadesse oma õhk kaasa võtta. Eestlased eelistavad nii kaugele lähetada aga pigem ainult väikeseid kuubikuid ja ise mitte kaasa sõita.

Proosa[muuda]

  • Meeletu möirgega lendas tolmuimeja õhku. Hetke jooksul võis näha teda tillukese musta täpina laotusse tormamas, siis kadus ta sootuks.
"See oli nüüd küll fiasko," nentisin ma ilmse rahuldustundega.
Kogu punakoerte punt seisis ninad norus. Ent siis upitas end püsti Suslov, kes oli seni nurgas konutanud ja salvestanud salaja kõigi kohalviibijate juttu ning vereringe kohinat.
"Seltsimehed!" hüüatas Suslov. "Me oleme tõestanud Nõukogude Liidu võimsust! Me saatsime kosmosesse sputniku!"
"Mis see sputnik on?" küsis Hruštšov.
"See, mis praegu ära lendas," seletas Suslov.
"Mina mõtlesin, et see oli tolmuimeja," ütles Hruštšov.
"Ei olnud. See oli sputnik," kordas Suslov. (lk 103)
  • Gagarin tuli marsisammul.
"Nüüd lendad kosmosesse ja tood Vorošilovi tagasi," seletas Hruštšov. "Presiidiumil on ikka esimeest vaja."
Pandigi Gagarin tolmuimejasse ning lasti õhku. Lendas Gagarin ja korraga silmas Vorošilovit. Too istus Kuu peal ning talle olid pähe kasvanud sarved.
"Seltsimees Vorošilov, tulge alla!" karjus Gagarin.
"Pi-pi-pii!" piuksus Vorošilov, kes oli juba UFOks muutunud. "Fi-fi-fii!"
"Seltsimees, no mis juttu te ajate, ah?" hüüdis Gagarin, nutumaik suus. "Tulge ometi Maa peale tagasi, kästi öelda. Te olete ju Kodusõja kangelane, aga istute Kuu peal ja kannate sarvi. Ptüi, justkui mingi vanatühi!"
Vorošilov ei vastanud midagi, pilgutas ainult oma seitset silma ja lendas vurinal minema.
Gagarin tuli, kõrvad lontis, tagasi Kremlisse. (lk 105)


  • Kui ma päris ausalt ütlen, olen ma kõige suurema sauna saanud Gustav Naani pärast... Apollo läks Kuule. Kuu peal oli ära käidud, tuldi tagasi... Ja kellaaeg läks täpselt nii, et oleks võinud kuue-seitsme vahel teha erisaate. Augustikuu, vaba aeg, suured ülemused puhkusel, oli ainult programmidirektor Paul Jürjo, väga liberaalne mees, kes ütles: tehke ära, keda sa kutsud? No Naani, ikkagi kosmoloog ja ENE peatoimetaja. Tuligi härra Naan ja teatas külmavereliselt: see on maailma ajaloo esimene kosmoselend. Kuna vastab kolmele tingimusele: ületatud Maa külgetõmbejõu ületamine, orbiidile jõudmine, teise taevakehani jõudmine. Et see on nüüd tehtud. Mul oli oidu kõik see linti võtta. Järgmine päev, mis järgmine, samal õhtul Keskkomitee propagandaosakond helistab: kas Naan tõesti ütles, et ühtegi kosmoselendu pole toimunud? Ütles jah ja põhjendas kah. Lint kohe Valgesse Majja, sealt siis teatati lõpuks, et paar parteiveterani oli nagu pahameelt avaldanud, et riigivastane jutt, aga tegelikult ei ole. Ei, ikka ei ole. Naan oli heas kirjas.


  • Kosmoses kaaluta olekus viibides kaotavad astronaudid maitse- ja lõhnataju. Raskusjõu puudumisel ei saa molekulid lenduda, neid satub liiga vähe küllalt sügavale ninna, et võiksime neid tajuda kui lõhnu. See on raske pähkel toiduaineteteadlastele, kes loovad kosmosetoite. (lk 30)
  • Mulle meenub, kuidas käisin 1975. aastal Canaverali neemel Viking 11 kosmosessesaatmist vaatamas ja vahetult enne starti oli õhk nii elektrit täis, et ihu hakkas kirvendama. Ma lausa võbelesin erutusest, sest esimest korda meie planeedi ajaloos lasti kosmoselaev välja selleks, et see mujalt ilmaruumist elusolendeid otsiks, ja too virgusetunne liigutas mind hingepõhjani. Lendutõus ise tekitas peaaegu samasuguse elektromagnetilise häire nagu maavärin ning suurendas staatilise elektri osakaalu õhus, nii et mulle tulid judinad peale. Isegi pealtvaatajate skeptilisem osa ei võinud ükskõikseks jääda, kui neil juuksed peas püsti tõusid, lööklained vastu rinda kloppisid otsekui hiiglarusikad, vaim negatiivsete ioonide ergutavast tantsust virgus ja kauge kosmoselaev aprikoosikana tule tuigetes ülespoole rühkis. (lk 122)
  • Kokakunstile mõeldes kujutleme auravaid taldrikuid karriroa, vähkide, hernesupi, tšiili, fettuccine või muu maiusroaga. Kuid lapsekingades on juba olemas ka kosmosekokandus. Olen söönud NASA külmkuivatatud kosmosevirsikuid, mis maitsevad nagu magushapud herilasepesad, ja lugenud astronautide kirjeldusi teistest toitudest; kosmosekokandus pole asi, millest kodustele kirjutada. Kuid imestus vürtsitab kõike paremini kui mis tahes maitseaine, seega võib lühikestel reisidel vägagi hästi külmkuivatatud toiduga läbi ajada, kuni kosmosereisid muutuvad kord niisama tavaliseks nagu jalutuskäik Venezia Rialtol ja me söandame süüa al fresco mõnes väikeses mõnusas asutuses, mille menüü pakub poolkarbis kuud ja tähesalatit. (lk 195)


  • [Shi Xiaoming:] Muidugi kui päris aus olla, siis ongi kosmoselend üks kaunis ohtlik asi. Keegi ei tea, milliseid ohte maailmaruumis võib ette tulla. (lk 58-59)

Luule[muuda]

Läbi alevi loginal vanker veereb,
autod laseme ilusti ette.
Ja üht ununud kirikut näen tee veeres
nagu kehva raketimaketti.

Kahekümnendat sajandit mööda meid edasi
tirib hobune. Taat lausub endale:
"Aga on ikka julgusraketiga sedasi
üles taevasse minna lendama!"

Ja ta lamab vankris, tööraske, käed karpunud,
oma päikse all, ehtne ja ehe.
Ma ei tea, kellel tarvis on rohkem vaprust:
kosmonaudil või põllumehel.


Unenägudes oleme koos
Sina ja mina ja kosmoselaev
Kolmekesi me täidame tühjust
Oo Valentina

Sa kisud end lahti gravitatsioonist
Läbistad õrnalt vibreeriva laevaga
Justnagu terasest fallosega
Maailmaruumi servatut tuppe
Sa oled nüüd peaaegu mees
Sa oled nüüd rohkem kui mees
Oo Valentina
...
Su sõgeda sööstu fluidum
Nirises läbi kõiksuse
Tungis mu ema ihusse
Imes end minu lootesse
Mu sünnist sai kosmoselend
Mu elust sai põhjatu tühjus

  • Villu Tamme, "Isand Kosmos", rmt: "Sorlimeki plät", 1998, lk 20-21

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel