Pipi Pikksukk (raamat): erinevus redaktsioonide vahel
→Pipi Pikksukk
Uus lehekülg: '"'''Pipi Pikksukk'''" on rootsi kirjaniku Astrid Lindgreni raamat. Eesti keelde tõlkis Pipi Pikksuka lood Vladimir Beekman, raamat sisaldab 1945–1948 kirjutatud lugusi...' |
|||
7. rida:
==Pipi Pikksukk==
* Aia sees seisis vana [[maja]] ja selles majas elas Pipi Pikksukk. Ta oli [[üheksa]] aastat vana ning elas seal päris üksi. Ei tal olnud [[ema]] ega [[isa]], ja õieti oli see üpris tore, sest nõnda ei saanud keegi teda magama saata just siis, kui tal oli kõige lõbusam, või sundida võtma [[kalamaksaõli]], kui ta meelsamini oleks tahtnud [[kompvek]]ki. (lk 7)
* "Mu ema on [[ingel]] ja mu isa on neegrikuningas, tõesõna, nii peeni vanemaid pole kaugeltki kõigil lastel," tavatses Pipi rahulolevalt öelda. (lk 7)
* Pipi [[juuksed]] olid täpselt [[porgand]]i värvi ning punutud kahte kõvasse [[pats]]i, mis harali hoidsid. Ta [[nina]] oli nagu pisike [[kartul]] ja üleni tedretähti täis. Nina all oli päris suur [[suu]] tervete [[valge]]te [[hammas]]tega. Ta [[kleit]] oli õige iseäralik. Selle oli Pipi ise õmmelnud. Kleit oli pidanud [[sinine]] tulema, kuid sinist riiet polnud jätkunud, nõnda tuli Pipil siia ja sinna [[punane|punaseid]] lappe sisse õmmelda. Pipi pikki peenikesi [[jalg]]u katsid pikad [[sukad]], üks [[pruun]] ja teine [[must]]. Peale selle olid tal jalas mustad [[king]]ad, täpselt kaks korda nii suured kui vaja. (lk 10-11)
* Kuidas sa võiksid õieti tahta, et väike [[laps]], kelle ema on ingel ja isa neegrikuningas ja kes ise on eluaeg merd sõitnud, kogu aeg tõtt räägiks? Pealegi," lisas ta ja kogu tema tedretähniline näolapp lõi särama, "võin ma teile öelda, et Belgia-Kongos pole ühtainsatki inimest, kes tõtt räägiks. Nad [[vale]]tavad päevad läbi. Alustavad kell [[seitse]] [[hommik]]ul ja jätkavad kuni päikeseloojakuni. Nii et kui ma p e a k s i n mõnikord valetama, katsuge mulle andeks anda ja aru saada, see tuleb ainult sellest, et ma viibisin natuke liiga kaua Belgia-Kongos". (lk 12)
* "Miks sul [[hobune]] ometi
:"Tjah," lausus Pipi mõtlikult. "[[Köök|Köögis]] oleks ta mul aina jalus. Ja elutoas talle ei meeldi." (lk 13)
* "Kas tõesti tohib võtta kõike, mis leiad?" küsis Annika.
:"Jah, kõike, mis [[maapind|maas]] lebab," ütles Pipi.
:Natuke maad edasi lamas oma [[suvila]] ees [[rohi|rohu]] peal üks vanem mees ja magas.
:"See seal lamab ka maas," ütles Pipi, "ja meie leidsime ta. Me võtame ta kaasa!"
:Tommy ja Annika ehmusid tõsiselt.
:"Ei, ei, Pipi, me ei või seda onu võtta, nii küll ei kõlba," ütles Tommy. "Pealegi, mis me temaga peale hakkame?"
:"Mis me temaga peale hakkame? Nii üht kui teist. Võiksime ta panna küüliku eest küülikupuuri ja sööta teda
tulla mõni teine asjadeotsija ja ta sisse vehkida." (lk 19-20)
* Väikeses
* [[Õpetaja]] otsustas teha näo, nagu poleks midagi juhtunud. Ta jätkas usutlemist.
:"Noh, Pipi, mis sa arvad, kui palju on kokku [[kaheksa]] ja [[neli]]?"
:"Nii umbes kuuskümmend seitse," arvas Pipi.
:"Hoopiski mitte," ütles koolipreili. "Kaheksa ja neli on kokku [[kaksteist]]."
:"No kuule, eideke, nüüd läheb asi küll liiale," ütles Pipi. "Sa ise ütlesid alles äsja, et seitse ja [[viis]] teeb kokku kaksteist. Mingi kord peab isegi koolis olema. Pealegi, kui sa oled nii lapsikult vaimustatud nendest rumalustest, miks sa siis omaette kuhugi nurka maha ei istu ja ei arvutaja meid rahule ei jäta, nii et me saaksime kula mängida?" (lk 36)
* "Sa oled minu meelest hiigla armas, preili. Võta see endale, preili!"
:Pipi võttis taskust väikese kauni kuldkella ning pani selle õpetaja ette lauale. Preili väitis, et ta ei saa Pipi käest nii kallist asja vastu võtta, aga siis ütles Pipi:
:"Sa pead! Muidu tulen homme jälle siia, ja sellest saab üks igavene uhke näitemäng." (lk 40)
* Parajasti sel ajal, kui lapsed värava peal istudes
:"Kas te pole näinud minu isa siit mööda minemas?"
:"Tjah," ütles Pipi. "Kuidas ta välja näeb, kas tal on sinised silmad?"
:"Jah," kostis tüdruk.
:"Üsna suur [[mees]], mitte liiga pikk, mitte liiga lühike?"
:"Jah," ütles tüdruk.
:"Tal on must [[kaabu]] ja mustad kingad?"
:"Jah, just nimelt," kinnitas tüdruk õhinal.
:"Ei, teda me pole näinud," ütles Pipi veendunult.
66. rida ⟶ 53. rida:
:"Tema õnn," tähendas Pipi ja sülitas pirnisüdame välja.
:Tüdruk tõttas edasi, kuid siis hüüdis Pipi:
:"Kas tal on ehk üleloomulikult suured
:"Ei," vastas tüdruk ja pööras hämmeldunult ringi. "Ega sa ei taha öelda,et nägid mõnda meest, kes nii suurte kõrvadega mööda läks?"
:"Ma pole kunagi näinud kedagi, kes kõrvadega käiks," ütles Pipi. "Kõik, keda ma tean, käivad jalgadega." (lk 42-43)
* Pipi soojendas suure pajatäie [[vesi|vett]], mille ta siis vähimagi kõhkluseta köögipõrandale välja kallas. Seejärel võttis ta oma suured kingad jalast ning pani need hoolikalt leivataldrikule. Siis sidus ta [[kaks]] küürimisharja oma paljaste jalgade otsa ja sõitis harjadel nagu [[uisk]]udel üle terve põranda, nii et vesi pritsis, kui ta sellest läbi tuhises.
:"0leksin ilmselt pidanud hakkama uisuprintsessiks," ütles ta ja tõstis ühe jala otse üles, nii et küürimishari ta vasaku jala otsas lõi laelambi küljest tüki ära.▼
:"Vähemalt [[graatsia]] ja võlu on mul olemas," jätkas ta ning tegi kiire [[hüpe|hüppe]] üle [[tool]]i, mis ta teel ees seisis.(lk 51)▼
▲:"0leksin ilmselt pidanud hakkama uisuprintsessiks," ütles ta ja tõstis
▲:"Vähemalt graatsia ja võlu on mul olemas," jätkas ta ning tegi kiire
* "Küllap allapoole lendamise võiks kuidagi ära õppida," jätkas Pipi. "Ülespoole lennata on kindlasti raskem. Aga algust võikski teha hõlpsamaga. Tõepoolest, mul on tunne, et ma proovin!"
:"Ei, Pipi!" hüüdsid Tommy ja Annika koos. "Oo, kallis Pipi, ära tee seda!"
:Kuid Pipi seisis juba järsakuserval.
:"Kao siit, kuri [[kärbes]], kao, ja siis kuri kärbes kadus..." luges Pipi ja [[sõna]] "kadus" juures tõstis ta käed ning astus otse [[õhk]]u. Pool [[sekund]]it hiljem kostis mürts. See oli Pipi kokkupõrge maapinnaga. Tommy ja Annika
heitsid kõhuli ning vaatasid ehmunult talle järele. Pipi tõusis all püsti ja lõi põlved puhtaks. (lk 54)▼
▲heitsid kõhuli ning vaatasid ehmunult talle järele. Pipi tõusis all
* [[Pull]] kihutas ringiratast ning püüdis Pipit seljast maha visata.
:"Siin ma tantsin koos oma sõbrakesega," ümises Pipi ja istus kindlalt edasi. Lõpuks väsis pull nii ära, et heitis maha ja soovis, et [[maailm]]as poleks ühtki last. Ta polnud muide kunagi arvanud, et lapsed eriti vajalikud oleksid.
:"Kas sa kavatsed nüüd teha lõunauinaku?" küsis Pipi viisakalt. "Sel juhul ma ei sega." (lk 57)▼
▲:"Kas sa kavatsed nüüd teha lõunauinaku?" küsis Pipi viisakalt. "Sel
* "Ma olen rikas nagu troll," tähendas Pipi, "nii et küllap ma võin endale igal ajal ühe sirkuse osta. Kuigi elamine läheb kitsaks, kui mul tuleb rohkem hobuseid pidada. [[Kloun]]id ja ilusad naised võin ma loomulikult rullikuuri toppida, aga hobustega on lugu hullem." (lk 60)
* "Peaks see minu Rosa siis vähemalt p u h tu s t," ütles proua Berggren, "võib-olla ma siis jätaksin ta enda juurde. Aga ta on tõeline põrsas."
:"Te oleksite pidanud nägema Malinit," sekkus Pipi. "Malin oli nii paganama räpane, et lust vaadata, rääkis vanaema ikka. Vanaema arvas pikka aega, et ta on neegriplika, sest tal oli nii tume [[nahk]], aga tõesõna, see kõik oli kõige pesuehtsam [[mustus]]. Ja ühe heategevuslaada ajal Linnahotellis sai ta oma leinakandiga küünte eest esimese auhinna.
Jah, häda ja viletsus, küll see inimene oli alles räpane," lõpetas Pipi rõõmsalt. (lk 84)▼
▲Jah, häda ja viletsus, küll see inimene oli alles räpane," lõpetas Pipi
* "Ema ütles, et mingeid
:"Seda ma usun," lausus Pipi. "Kuskil mujal neid polegi, ainult siin, sest nad kõik elavad minu [[pööning]]ul, niipalju kui neid üldse on. Täiesti asjatu on paluda, et nad ära koliksid. Aga nad ei ole üldsegi kohutavad. Nad ainult näpistavad käsivartest, nii et sinised´plekid järel, ja uluvad. Ja mängivad oma peadega keeglit."
:"Ka-ka-kas nad mä-mängivad tõesti oma peadega keeglit?" sosistas Annika.
:"Täpipealt," vastas Pipi. "Lähme, ajame nendega natuke juttu. Ma olen keeglimängus väga kõva käsi." (lk 103)
* Pipi saatis oma külalised verandale ja nägi neid mööda aiateed
229. rida ⟶ 186. rida:
:"Kas sa arvad, et must sobib su punaste juuste ju u rd e ? " küsis Annika kõhklevalt.
:"Eks me näe," vastas Pipi. "Muidu on ju tühiasi värvida juuksed roheliseks." (lk 183-184)
==Pipi läheb laevale==
| |||