Mine sisu juurde

Märt Laarman

Allikas: Vikitsitaadid

Märt Laarman (õieti Martin Laarman; 22. veebruar 1896 Õisu mõis Viljandimaal – 18. aprill 1979 Tallinn) oli eesti graafik ja maalikunstnik.


"Kylmad rubaiid"[muuda]

Märt Laarman, "Kylmad rubaiid"/"Kylmät nelisäkeet", Vagabund/Pohjoinen, 1996, leheküljed nummerdamata, tough luck.


Ma tean, et kord mu põrmust kasvab nõges maas,
et liiva sattununa tehakse must klaas
öös valupakku hiilijale purju juua,
kel pilk on tyhjuses, suul vaikimise kaas.

  • II


Kui, kevad, kastankandelaabreilt valgust kallad,
õisryys kõik hinged anduvasse vallu tallad,
kas seks, et meele heidaks armastaja synge,
kes käib su järel, syda jääst ja mantliks hallad?

  • IV


Kui kruus, mis surut vastu ylikalleid huuli,
kord tykena on rohus keset kõiki tuuli,
ja varisend, mis kõrgem taevastki vast paistis,
jääb põrmus savikilde puudutada suuli.

  • VI


Ei pääse öö ja unetuse yhtesatust.
Kui töötu hauakaevaja, kes ootab matust,
ma kaalutelen kirstu suurust, haua mõõte.
Oktoobrituul käib raskeil sammel mööda katust.

  • X


Kõik maailm ymberringi on vaid tyhi puru.
Su ainus mõte on, et võiksid leida uru,
kus oma juured saadab silitama sinu nägu
kõik pikkamööda kattev unustusemuru.

  • XII


Näen heinalt poissi tulevat ja pruuni plikat,
neid kannab rehasid ja poisil õlal vikat,
ja armund paarile kuum juuli valab raugust.
Mind kylastab kord ihuyksi see, kel vikat.

  • XV


Kui põleb tyhjas kõrvehommikus kylmrõõsas
leeklakkamatult yksik kibuvitsapõõsas,
jääd seisma sambana, et endas hirmsat tõde tunda -
kas hetkegi ma suutnud loita samas lõõsas?

  • XIX


Kui tead, et märtreid, syytuid surnuid täis on muld,
tee katse sõnul viia inimsusekuld
sa neile, kel on pyssid, võllad, tangid -
su viimne värss saab riimi käsklusega - "tuld!"

  • XXIII

Tema kohta[muuda]

Ta teab, et kord ta põrmust kasvab nõges maas,
muust ilmast äraminekuni teadlik
ja ilmast ilma muutumatu mees
sääl kaetud päi ta seisab jalad vees
mu isand Õpetaja süngevõitu aadlik

  • Juhan Viiding, rmt: Jüri Üdi, "Käekäik". Tallinn: Perioodika, 1973, lk 55
Vikipeedias leidub artikkel